Vabaerakond alandaks kuluhüvitise määra poole võrra

Riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni saadikud toovad esile, et just nemad on kõige säästlikumad kuluhüvitiste kasutajad, ning panevad ette, et kuluhüvitise määra võiks alandada poole võrra.

Mullu käis kõige säästlikumalt kuluhüvitisega ringi Vabaerakonna fraktsiooni ja kultuurikomisjoni liige Krista Aru, kes kasutas talle ette nähtud hüvitise summast ära kõigest 14 protsenti ehk 1730 eurot. Kokkuhoidlikult kasutasid kuluhüvitisi veel Vabaerakonna Riigikogu fraktsiooni liikmed Jüri Adams 30,3 protsengiga maksimaalsest summast, Ain Lutsepp 38,8 protsendiga ja Andres Ammas 43,8 protsendiga.

Vabaerakonna fraktsiooni esimees, parlamendi maaelu komisjoni liige Artur Talvik ütles avaldatud numbreid kommenteerides, et Vabaerakonna fraktsiooni saadikud leppisid juba 2015. aastal riigikokku pääsedes kokku, et kuluhüvitisi kasutatakse tervikuna ainult väga üheselt ja selgelt tööga seotud juhtudel. „Seda, et paneksime valimiseelse otseposti kulu või isiklikke sööminguid-joominguid kuluhüvitistesse, on täiesti välistatud. Seetõttu ongi EKRE käitumine piinlikult silmakirjalik ja võigas, et avalikult räägivad nad, kuidas võitlevad vaeste ja väetite eest ning kasutavad riigikogu liikme tööks mõeldud kuluhüvitisi kokkuhoidlikult, aga tegelikult käib selline prassimine, et paha vaadata. Nad on mõne aastaga täiuslikult omandanud kartellistunud Kesk- ja Reformierakonna kombed ja mõnel juhul "vanadest olijatest" isegi mööda läinud," ütles Talvik.

"Näete, ekrelane Arno Sild, kes ei pääsenud riigikogus usina saalisistujana viimastel valimistel Võrus isegi kohalikku volikokku, raiskas ära kogu kuluhüvitise,“ lisas Talvik.

Tema sõnul oleks aus ja mõistlik, kui aastate jooksul palju paksu pahandust tekitanud kuluhüvitiste süsteemi muudetaks. „Meil ei maksa olla naiivsed ja öelda, et riigikogulase kuluhüvitis on midagi palgast eraldi seisvat. Ei ole. Riigikogulased käsitlevad seda palga ühe osana, mida nad vastavalt oma fantaasiale ja organiseerimisvõimele kasutavad. See ei ole mingi saladus, et mõnes fraktsioonis nuputatakse, mida ettevõte peaks arvele kirjutama, et selle saaks esitada riigikogu kantseleile hüvitamiseks. Pole mõtet nägusid teha ja mängida pühakuid,“ teas Talvik.

„Meie ettepanek oleks vähendada hüvistele kuluvat summat poole võrra ja ülejäänu lisada riigikogu liikme palgale. See lihtsustaks süsteemi oluliselt ja teiseks, sellest on vähe räägitud, säästaks ka administratiivset kulu, mis praegu kulub tšekkide ülekontrollimisele. Kõlab võib-olla uskumatult, aga ainuüksi kuluhüvistega kaasneva dokumentatsiooniga tegeleb Riigikogus päris mitu raamatupidajat,“ lisas Talvik. 

Riigikogu liikmete kulude hüvitamiseks kulus möödunud aastal kokku 1 048 491 eurot ja 76 senti. Mullu oli ühel riigikogu liikmel võimalik lasta kulusid hüvitada kokku 12 374 euro ja 88 sendi ulatuses ehk 1031,24 eurot kuus.