Kolme kuuga hukkus liikluses 16 inimest

Märtsi lõpuks oli Eestis liiklusõnnetuste tagajärjel surma saanud 16 ja vigastada rohkem kui 320 inimest. Mullu sama perioodil hukkus 14 ja sai viga 330 liiklejat.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe ütles, et nii nagu on hukkunute arv mullusega samal tasemel, pole ka õnnetuste ja viga saanute arv vähenenud.

"Suur osa hukkunutest olid ise sõidukites. Kolme kuuga sai liikluses surma kaks jalakäijat ja üks rattur," ütles Tikerpe PPA pressiesindaja vahendusel BNS-ile.

Märtsis hukkus üks jalakäija ja üks rattur ning kuu viimasel päeval Saaremaal juhtunud õnnetuse asjaolusid selgitatakse alles välja. 2017. aasta märtsis hukkus seitse inimest.

Tikerpe ütles, et jalakäijate jaoks kõige ohtlikum aeg ehk pime talveaeg on läbi saamas. "Kevade saabudes hakkavad juhtuma teist tüüpi õnnetused. Juhid muutuvad uljamaks ning kõige raskemad õnnetused toimuvad just sõiduautodega ning tihti sirgetel teelõikudel," rääkis politseiametnik.

Tikerpe lisas, et tänavu pole olnud päeva, mil ei tabatud ainsatki alkoholi tarvitanud juhti. "Joobes juhtimine ja sellest tingitud ohud pole kuhugi kadunud," märkis ta.

Kolme kuuga tabati rohkem kui pooltuhat alkoholi tarvitanud juhti, kellest 230 osas alustati kriminaalmenetlust.

Alkoholi tarvitanud juhi osalusel toimus kolme kuuga 89 õnnetust ning neis sai surma kaks ning vigastada 34 inimest. Mullu samal ajal oli nendes õnnetustes elu kaotanud kuus ja vigastada saanud 34 inimest.

Märtsi lõpuks oli juhtunud pea 250 inimkannatanuga õnnetust. Kõige rohkem inimkannatanuga liiklusõnnetusi - 107 - juhtus Tallinnas. Ülejäänud Harjumaal juhtus neid 30 ja Tartumaal 25.

Politsei tuletab meelde, et kuigi talverehvid pole enam kohustuslikud, siis ei tasuks neid välja vahetada enne, kui saabuvad püsivad plusskraadid. Kui suverehvide mustrisügavus on enne alla panemist seaduses ette nähtud 1,6 millimeetrit, siis tuleb osta uus jooks, sest need ei pea tervet suve vastu.