Rahvaloendusel määratles ennast eestlasena 889 770 inimest ja venelasena 321 198 inimest.
Muude rahvuste esindajatena määratles end 63 924 inimest ning 19 344 rahvaloendusel loendatud inimese rahvus on teadmata, selgub neljapäeval avalikustatud rahvaloenduse esialgsetest tulemustest.
Võrreldes eelmise rahvaloenduse andmetega on eestlaste osatähtsus rahvastikus suurenenud ning samas venelaste osakaal vähenenud vähem kui ühe protsendipunkti võrra.
Mullu 31. detsembrist tänavu 31. märtsini toimunud rahvaloendusel määratles end eestlasena 68,7 protsenti, venelasena 24,8 protsenti ja muu rahvusena 4,9 protsenti loendatud püsielanikest, teatas statistikaamet. 1,5 protsenti jättis oma rahvuse määratlemata.
2000. aasta loendusel andmetel oli eestlasi 67,9 protsenti, venelasi 25,6, ukrainlasi 2,1, valgevenelasi 1,2 ja soomlasi 0,9 protsenti . Muid rahvusi oli 1,7 protsenti ning rahvus oli teadmata 0,6 protsendil.
Eestis on 1 294 236 püsielanikku, selgub statistikaameti neljapäeval avalikustatud rahvaloenduse esialgsetest andmetest. Viimase rahvaloendusega võrreldes on Eesti püsielanike arv vähenenud 75 816 ehk 5,5 protsendi võrra.
Mullu 31. detsembrist tänavu 31. märtsini toimunud rahvaloendusel loendati 1 294 236 Eesti püsielanikku, kellest 693884 on naised ja 600 352 mehed.
bns