Hinnanguliselt jäi loendamata üks protsent elanikkonnast

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul jäi rahvaloendusel hinnanguliselt loendamata üks protsent püsielanikkonnast ehk umbes 13 000 inimest.

"Loendamata jäänud üks protsent püsielanikkonnast on iseenesest hea tulemus, kuna maailmas loetakse heaks tulemuseks juba seda, kui loendamata jääb kaks protsenti elanikkonnast," ütles Ligi neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.

Ligi rõhutas, et neljapäeval avalikustatud number ei ole lõplik rahvaarv. "Kindlasti ei rõõmusta meid, et teine tüvinumber ei ole 3 vaid 2, aga neid numbreid veel täpsustatakse aasta lõpuks registrite kaudu," lausus Ligi.

Ta tõdes, et kuigi numbrite täpsustamise käigus võib püsielanikkonna number veidi kasvada, on selge see, et Eesti rahvaarv on kahanenud. "Siin midagi hõisata ei ole ja tuleb tõele otsa vaadata. Samas oli meedias palju hinnanguid, et rahvaarv on langenud 150 000-200 000 inimese võrra, kuid tegelikult on vähenemine kaks korda väiksem ehk suurusjärgus 75 000 inimese võrra," lausus Ligi.

Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Urmas Reinsalu sõnul oleks vale käsitleda optimistlikult teadmist, et Eestis elab tervelt 1 294 236 inimest. Ta nentis, et tulemus võinuks olla veelgi väiksem, kuid on vale demograafilistele suundumustele alla anda ning loobuda rahvastikuküsimusega tegelemisest.

Reinsalu märkis neljapäeval tehtud avalduses, et riigikogu peaks sügisel arutama rahvastiku olukorda olulise tähtsusega riikliku küsimusena. "On selge, et riik vajab poliitiliste valikute tegemiseks teema põhjalikku käsitlust. Selleks loodan, et statistikaamet uuendab värskete andmete valguses oma prognoosi stsenaariumit rahvastiku seisu kohta aastal 2050," märkis Reinsalu.

Mullu 31. detsembrist tänavu 31. märtsini toimunud rahvaloendusel loendati 1 294 236 Eesti püsielanikku, kellest 693 884 on naised ja 600 352 mehed. Eestlasena määratles end 68,7 protsenti, venelasena 24,8 protsenti ja muu rahvusena 4,9 protsenti loendatud püsielanikest. 1,5 protsenti jättis oma rahvuse määratlemata.

Võrreldes eelmise, aastal 2000 toimunud rahva ja eluruumide loendusega on püsielanike arv vähenenud 75 816 võrra. 2000. aastal loendati 1 370 052 inimest. Püsielanikuks loetakse vastavalt rahvusvahelisele definitsioonile inimest, kes on enne loendusmomenti ehk enne mullu 31. detsembrit elanud riigis vähemalt aasta või kavatseb seda teha.

Rahva ja eluruumide loenduse esialgsed tulemused läbivad hiljemalt detsembriks 2012 täiendava võrdluse erinevate riiklike registritega. Statistikaamet hindab loendamata jäänud isikute arvu ja otsustab pärast seda jooksva rahvastikustatistika korrigeerimisvajaduse.

Rahvaloenduse täpsemad tulemused avaldatab statistikaamet 2012.- 2013. aasta jooksul.

bns