Eestis loovutas mullu verd 36 200 inimest

Eestis oli mullu 36 200 oma verd tasuta ja vabatahtlikult loovutanud doonorit, mis moodustab 2,7 protsenti rahvastikust.

Doonorite arv on kasvanud igal viimasel kuuel aastal. Mullu lisandus võrreldes aasta varasemaga 64 uut doonorit. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitusel peaks arenenud riigi stabiilsete verevarude tagamiseks doonoreid olema neli protsenti rahvastikust, teatas tervise arengu instituut BNS-ile.

Esmakordselt elus loovutas 2011. aastal verd 8058 inimest, kuid esmakordsete veredoonorite arv on siiski paaril viimasel aastal veidi vähenenud. Samas loovutavad mõned doonorid verd mitmeid kordi aastas. Vereloovutusi kokku kogunes eelmisel aastal 59 280 doosi, mis teeb ühe doonori kohta keskmiselt 1,6 vereloovutust aastas.

Verekeskuseid on Eestis neli. Neist vanim on tegutsenud juba üle 70 aasta, kõige uuem üheksa aastat. Kõik verekeskused korraldavad sageli ka väljasõite doonoripäevadele üle Eesti, et võimalikele doonoritele lähemale tulla. Kõigist verevarudest 44 protsenti ongi kogutud selliste väljasõitude käigus.

Õigesti säilitatud ja kvaliteetne veri töödeldakse verekeskustes enamasti verekomponentideks, näiteks erütrotsüütideks, trombotsüütideks või plasmaks, mida siis vereülekande käigus kasutatakse haiglates üle Eesti. 2011. aastal vajas haiglates kas mõnda verekomponenti või täisverd 18 178 patsienti. Viimasel kuuel aastal on vereülekannet ehk transfusioonravi vajavate patsientide arv jäänud stabiilselt 17 600 ja 18 600 piiresse.

Neljapäeval, 14. juunil tähistatakse Maailma Tervishoiuorganisatsiooni WHO algatusel üle maailma veredoonorite päeva eesmärgiga teadvustada vere ja veretoodete vajadust ja tänada kõiki vabatahtlike doonoreid elupäästva kingituse eest. Tänasel päeval põhinevad 62 riigi veretooted täielikult vabatahtlikul tasuta veredoonorlusel. Tasuta vabatahtlik doonorlus on peamine viis, et tagada piisav ja stabiilne riigi verevaru.

bns