Kaitsevägi sai juurde 22 nooremleitnanti

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgema sõjakooli lõpetas teisipäeval 22 värsket nooremleitnanti, 16 ohvitseri sai magistrikraadi sõjalise juhtimise alal, lahingukooli lõpetas 41 vanemallohvitseri.

Lahingukooli vanemallohvitseride baaskursuse lõpetanud 41 allohvitseri said kutseõppetunnistuse sõjaväelise juhtimise erialal ja nooremveebli auastme. Kursuse parimaks lõpetajaks oli nooremveebel Jaanek Mäeorg, teatas kaitseväe peastaabi pressiesindaja BNS-ile.

Kõrgema sõjakooli kolmeaastase põhikursuse lõpetajad saavad rakenduskõrghariduse sõjalises juhtimises ning oskavad juhtida rühma ja kompaniid. Põhikursusel saab spetsialiseeruda jalaväe, logistika, pioneeri ja suurtüki erialale.

Magistriõppe lõpetanud ohvitserid omandasid kahe aasta jooksul pataljoni ja brigaadi staabiohvitseri ettevalmistuse ning magistrikraadi sotsiaalteadustes sõjalise juhtimise erialal.

Sellel aastal võetakse KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli põhikursusele ja keskastmekursusele kandideerimiseks sisseastumisdokumente vastu 25. juunist 7. juulini. Põhikursusele kandideerijad saavad spetsialiseeruda nii maaväe-, õhuväe- kui ka mereväeohvitseri õppesuunal. Samuti on sõjakoolis võimalik õppida aastasel nooremohvitseride täiendusõppekursusel ohvitseriks neil, kel kõrgharidus juba olemas.

Parimale põhikursuse lõpetajale nooremleitnant Tõnu Niilole andis reservohvitseride kogu annetatud kaitseväe ohvitseri mõõga kaitseväe peastaabi ülem kolonel Peeter Hoppe. Peastaabi ülem rõhutas, et kõrgemast sõjakoolist saavad ohvitserid lisaks ühtsele ettevalmistusele ja mõtteviisile ühtsed tõekspidamised ja väärtushinnangud. "Iga riigi kaitseväele annavad näo tema sõjakoolide lõpetajad, mida ühtsem on ohvitserkond, seda ühtsem on kaitsevägi," märkis Hoüüe.

Magistriõppe lõpetas sel aastal kiitusega kapten Tambet Mäe, kes tunnistati ka keskastmekursuse parimaks lõpetajaks.

Parimaks põhikursuse lõputöö Eesti soomusrongide sõjalisest võimest Vabadussõjas kirjutas nooremleitnant Tanel Tatsi. Parima magistritöö suurtükiväepataljoni tuletegevuse juhtimisest ja automatiseerimisest kirjutas kapten Feliks Roodvee.

Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras meenutas oma tervituses lõpetajatele, et Vabadussõjas loodi Eesti kaitsevägi rahvaväena ning side rahvaga ja Eesti inimestega on kaitseväe jaoks oluline. "Avatus tähendab, et meie riigikaitse on lahti nende jaoks, kes tahavad sellesse oma panuse anda. Tahan, et kannaksite avatuse ideed ja oleksite näoga oma rahva poole," ütles brigaadikindral Terras.

Lõpetajaid õnnitlesid kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran, Kaitseväe Peastaabi ülem kolonel Peeter Hoppe ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kolonel Aarne Ermus, Kõrgema Sõjakooli ülem kolonelleitnant Mati Tikerpuu ja kapten Aimar Toming lahingukoolist.

"Olla osa kaitseväe ohvitseride ja allohvitseride korpusest on suur vastutus," ütles kolonel Ermus. "Teie igapäevane tegevus määrab selle, kui palju meie rahvas kaitseväge usaldab. Pidage meeles, et rahva usaldus ja usk on see, mis teeb meie kaitseväe tugevaks."

bns