Puuknakkustesse haigestumine kasvas juunis hüppeliselt

Juunis suurenes Eestis hüppeliselt haigestumine puukentsefaliiti ja puukborrelioosi, võrreldes eelmise aastaga on entsefaliidijuhtude arv kasvanud ja borrelioosijuhtude arv vähenenud.

Arstid ei tuvastanud tänavu jaanuarist aprillini ühtegi entsefaliiti nakatumise juhtu. Mais oli entsefaliidijuhte kolm, juunis aga juba 26. Tänavu esimesel poolaastal registreerisid arstid kokku 29 entsefaliiti nakatumise juhtumit, mullu samal ajal oli entsefaliiti nakatumisi 14.

Borrelioosi nakatus tänavu kuue kuuga 353 inimest, mullu sama ajaga oli borrelioosijuhte 398. Juunis nakatus borrelioosi 109 inimest, mida oli võrreldes aasta teiste kuudega oluliselt rohkem. Seni oli tänavu borrelioosi nakatumise juhtumeid enim jaanuaris, kui arstid diagnoosisid borrelioosi 65 korda.

Mullu kasvas Eestis hüppeliselt haigestumine puuknakkustesse, nii registreerisid meedikud puukentsefaliidi haigusjuhte 24 ja borrelioosi 34 protsenti enam kui 2010. aastal.

Puukborrelioosi registreeris terviseamet mullu kokku 2303 korral. 2010. aastal oli borrelioosijuhte 1721. Kuigi kõige enam haigusjuhte oli mullu Tallinnas – 435 ja Saaremaal – 363, oli Saaremaa ainus maakond, kus borrelioosi haigestunute hulk aasta varasemaga võrreldes veidi langes. Haigestumus 100 000 elaniku kohta oli jätkuvalt kõige kõrgem Hiiumaal, kus vastav näitaja oli 1654. Saaremaal haigestus 1045 inimest 100 000 elaniku kohta. Eestis keskmiselt haigestus mullu borrelioosi 100 000 elaniku kohta 172 inimest. Keskmisest oluliselt kõrgem oli haigestumus ka Lääne-,Rapla- ja Viljandimaal. Madalamaks jäi haigestumus Ida-Virumaal ja Narvas ning Võru- ja Valgamaal.

250 puukentsefaliidi haigusjuhust 51 kinnitasid arstid möödunud aastal Saaremaal. Kui Eesti keskmine puukentsefaliiti haigestunute arv 100 000 elaniku kohta oli 18,7 inimest, siis Saaremaal haigestus mullu puukentsefaliiti 100 000 elaniku kohta 147 inimest, Hiiumaal oli vastav näitaja 79. Teistes maakondades oli suurem haigestumuse kasv mullu veel Lääne-, Harju- ja Raplamaal. Puukentsefaliiti haigestumine vähenes Jõgeva- ja Tartumaal.

Kui entsefaliiti haigestumist saab ära hoida vaktsineerimisega, siis borrelioosi vastu pole ravimitööstus seni vaktsiini leidnud. Puukentsefaliidi vastu spetsiifilist ravi pole. Haiguse läbipõdenud omandavad eluaegse immuunsuse. Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega. Kui puukentsefaliiti esineb Eestis harilikult vaid aasta soojematel kuudel, siis puukborrelioosi avastavad arstid inimestel aasta ringi.

Puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust, kuid Borrelia-bakterist nakatumiseks kulub enamasti kaks ööpäeva, kuni nahka imendunud puugilthaigustekitajad inimesele üle kanduvad. Haiguse tunnused ilmnevad borrelioosi puhul veelgi hiljem - ühe kuni nelja nädala pärast. Kõige tavalisem borrelioosinakatumise tunnus on paarisentimeetrise läbimõõduga punetav nahalööve.

Puugiohtlik aeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda pikendada. Puuk muutub aktiivseks, kui maapinna temperatuur on viis kuni seitse kraadi.

bns