Kohus mõistis kuue kuuga vanglakaristuse 1190 roolijoodikule
Kohus mõistis selle aasta esimeses pooles vanglakaristuse 1190 roolijoodikule, aasta esimese kuue kuuga on politseile roolis vahele jäänud üle 300 joobnud juhi rohkem kui mullu esimesel poolaastal, kirjutab Eesti Päevaleht.
Kui 2011. aasta esimeses pooles jäi politseile vahele 3029 joobnud juhti, siis tänavu kuue kuuga on politsei süüteo korras karistanud 3336 roolijoodikut. Kergemas joobes sõitmised ja raskemad rikkumised jagunesid enam-vähem pooleks.
Justiitsminister Kristen Michali arvates on kolm põhjust, miks joobnud juhtide arv kasvas. „Esiteks, alkoholitarbimine kasvab, eelmise aasta arvud seda näitasid. Teiseks, neid kapsapäid pole vähemaks jäänud, kes purjus peaga rooli ronivad. Kolmandaks, politsei on hakanud tegema järjest tõhusamat tööd, et roolijoodikuid liiklusest eemaldada,” sõnas minister.
Avaldatud justiitsministeeriumi uuring näitab, et poole aastaga on politseile vahele jäänud 1689 raskemas ja 1647 kergemas joobes juhti, kusjuures rohkem on kasvanud kergemas joobes roolikeerajate arv, mis on võrreldes eelmise aastaga suurenenud 12 protsenti. Liikluses on raskes joobes juhte küll vähem, kuid neid tabatakse ebakindla sõidustiili tõttu kergemini.
Sel poolaastal on kõige rohkem rikkumisi olnud juunikuus, kus politsei registreeris 676 süütegu, keskmiselt 22 juhti päevas. Terve poolaasta jooksul tabati päevas keskmiselt 18 joobnud juhti.
Justiitsministeeriumi uuringust selgub, et raske joobega – alkoholisisaldus veres üle 1,5 promilli – kinni peetud 1689 sõidukijuhist saab 76 protsenti (1190 juhti) tingimisi või reaalse vangistuse.
Kui suur osa neist juhtidest pidi reaalselt vanglakaristust kandma, ei osanud ministeerium veel öelda. Süüdi mõistetud juhtide vangistus kestis enamasti neli kuud. Vähemalt 70 juhile sai osaks pikem kui üheaastane vangistus.
