Kaitseväe kaplanid mälestasid Sinimägedes langenuid pärgade panekuga
Kaitseväe kaplanid asetasid laupäeva hommikul pärjad Eesti pinnal toimunud Teise maailmasõja ühes ohvriterohkeimas lahingus langenute mälestuseks Ida-Virumaal Vaivara vallas asuva Grenaderidemäe memoriaalile ja hukkunud punaarmeelaste mälestustähisele.
Kaitseväe peastaabi kaplani major Raivo Nikiforovi sõnul oli Teine maailmasõda kogu Eesti rahvale ränk katsumus, sõja-aastatel kaotas Eesti pea neljandiku oma ennesõjaaegsest elanikkonnast. "Eesti rahva poolt asetatud pärgadega mälestame kõiki Sinimägedes ja selle ümbruskonnas aset leidnud traagilise sõjategevuse ohvreid, sõltumata sellest, kummal poolel sõditi," ütles major Raivo Nikiforov.
Sinimägedes 1944. aasta suvel toimunud lahingud tõid kaasa suure hävingu kogu piirkonnale. Senini ei ole teada Sinimägedes langenute ja kannatanute täpne arv. Hinnanguliselt ulatusid 1944. aastal Narva rindel peetud lahingute kaotused mõlemal poolel kokku kuni 180 000 inimeseni, kelle seas on ka vähemalt 37 000 langenut, teatas kaitseväe peastaabi pressiesindaja BNS-ile.
Eesti oli Teise maailmasõja ajal okupeeritud, Eesti sõjaväe likvideeris Nõukogude Liit juba 1940. aastal. Siiski tuli Eesti meestel sõjas sundmobiliseerituina võidelda nii Punaarmee kui ka Saksa vormis. Nõukogude ja Saksa sundmobilisatsioonid viidi okupeeritud Eestis läbi rahvusvahelise õiguse vastaselt.
Paljud Saksa ja Nõukogude relvajõududesse sundmobiliseeritud eestlased lootsid, et õnnestub taastada Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu koostöös hävitatud Eesti Vabariigi iseseisvus.
Eesti elanikud kannatasid nii Stalini kui Hitleri režiimi tõttu. Kumbki neist ei tunnistanud Eesti iseseisvust ning mõlemad hävitasid Eesti elanikke - eestlasi, venelasi, juute, mustlasi ja teisi.
