ESM-iga liitumine eeldaks sel sügisel riigieelarve seaduse muutmist

Juhul kui Eesti Euroopa stabiilsusmehhanismiga (ESM) liitub, siis tuleks selle aasta aasta sügisel teha riigieelarve seaduses muudatus, et lisada eelarvesse ESM-i teiseks sissemakseks vajalikud 30 miljonit eurot.

ESM-i lepingu jõustumisest alates kohustub Eesti viie osamaksena paigutama ESM-i 148,8 miljonit eurot. Liitumisel teeks Eesti kaks sissemakset sel aastal - esimeseks sissemakseks vajalik 30 miljonit on selle aasta eelarves juba sees, teiseks sissemakseks tuleb riigieelarve seadust muuta.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Andrus Sääliku sõnul lisaeelarve koostamist plaanis ei ole. "Lisaeelarve tuleb teha siis, kui muutub eelarve tulude või kulude üldmaht. ESM-i kapitali sissemakse on finantseerimistehing ehk ei mõjuta eelarve tulusid, kulusid ega tasakaalu," selgitas Säälik BNS-ile.

Säälik lisas ESM-i kapitali teise sissemakse tegemiseks vajalik riigieelarve seaduse muudatus algatatakse selle aasta sügisel

ESM-i kapitali suurus on 700 miljardit eurot ja Eesti osalus ESM-is 1,302 miljardit eurot. Lepingu jõustumisest alates kohustub Eesti viie osamaksena paigutama ESM-i 148,8 miljonit eurot (sissemakstav kapital). Eesti ülejäänud osalus ESM-is on 1,1532 miljardit eurot (sissenõutav kapital).

ESM-i asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse eelnõu on riigikogu täiskogus esimesel lugemisel kolmapäeval. Kokku menetletakse eelnõu kolmel lugemisel.