Eesti haiglates on puudu 2000 õde

Eesti haiglates on puudu 2000 õde ja esineb juhtumeid, kus ühel valves oleval õel on hooldada kuni 40 patsienti, kirjutab Õhtuleht.

Eesti Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa tunnistas, et õdesid ei jätku enam ka nii-öelda kõrgema etapi haiglates. "Tartu Ülikooli kliinikumis on mitmes osakonnas palju õe ametikohti täidetud tervishoiukõrgkooli tudengitega, kuigi seaduse järgi töötavad nad abiõdedena, kes iseseisvalt valvata ei tohi. Põhja-Eesti regionaalhaiglas seisab õdedepuuduse tõttu aeg-ajalt osa voodikohti tühjalt, mistõttu on ka onkoloogilised haiged pidanud kauem ravijärjekorras ootama," ütles Rehemaa.

Katrin Olo-Laansoo Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidust kinnitas, et õdede töökoormus on suur. "Väga palju on täitmata kohti, mis omakorda tähendab, et Eesti õed teevad ülekoormusega tööd," ütles Olo-Laansoo. Näiteid, kus üks õde töötab korraga kolmes suures haiglas, on Olo-Laansoo sõnul mitu.

"Noored, kes koole lõpetavad, hakkavad juba viimasel kursusel nende riikide keeli õppima, kuhu plaanitakse pärast diplomi saamist minna. Nad ei tulegi Eesti süsteemi tööle. Asi on tõsine," rääkis Olo-Laansoo ja ütles, et Eestis on kohe tunda, kui Soomes uus hooldekodu avatakse, sest tervishoiutöötajad lahkuvad lainetena. "Täna on seis selline, et ei lähe mitte ainult õed, vaid ka hooldajad," ütles Olo-Laansoo.

Eesti tervishoiutöötajate väljarändel on Olo-Laansoo sõnul põhjuseks palk ja ülekoormus. "3,83 eurot tunnis kõrgharidusega õele on naeruväärne maksta. Müts maha kõigi kolleegide ees, kes täna veel siin töötavad ja peavad 2-3 inimese töö ära tegema." Soome õe kuupalk on 2000 eurot. Olo-Laansoo ühtki lahendust probleemile tulemas ei näe ei valitsuselt ega riigikogust.

Eesti Õdede Liidu presidendi Ester Pruudeni kinnitusel ei lähe õed välismaale ainult palga pärast, vaid ka õppima, ja tullakse siis tagasi. Siiski möönas ta, et tagasitulijaid on vähe.

Pruudeni sõnul on Eesti õel Soome haiglasse lihtne tööd saada, sest Eesti õdedel on keerukamad protseduurid, nagu veenivere võtmine, paremini selged kui soomlastel. Seal teevad selliseid protseduure vaid arstid. Pruudeni kinnitusel õdede nappus alles jõuab kätte, kui Eestis kõik Euroopa Liidu rahaga ehitatud õendushaiglad valmis on saanud.

Arstist riigikogulase Viktor Vassiljevi sõnul lahendaks kogu õdede probleemi raha, mida Eestis ei ole. Eestis kulub Vassiljevi kinnitusel ühe patsiendi kohta neli korda vähem raha, kui kulutab Soome ja kuus korda vähem, kui kulub Rootsil. See vahe tuleb riigikogulase väitel veidi palkadest, aga enamasti sellest, et ei osutata nii palju tervishoiuteenuseid, kui peaks. Samas kulutatakse Eestis arutult ja Vassiljev nimetab eraõiguslikele isikutele rajatud tervishoiusüsteemi haiglate võidurelvastumiseks. "Üks Tallinna keskhaigla ostab uue tomograafi, teine ostab kallima ja veel parema, kuigi piisaks ühest kahe peale. See ei ole efektiivne," ütles Vassiljev.