Uuring: koolitoidu söömist mõjutab enim toidu välimus ja maitse

Tervise arengu instituudi (TAI) koolinoorte toitumisharjumuste ja koolitoiduga rahulolu uuring näitab, et õpilased otsustavad paljuski selle üle, kas nad söövad koolitoidu ära või mitte konkreetse toidu välimuse, maitse ja temperatuuri järgi.

Kolmapäeval avalikustatud uuringu järgi häirib koolitoidu juures õpilasi kõige enam, et toidud on jahtunud, liiga sageli pakutakse samu toite, makaronid on liiga pehmeks keedetud ning kartulid imeliku maitsega, teatas TAI BNS-ile. Samuti on oluline hügieen.

Vähemalt pool koolilõunast söövad iga päev olenevalt vanusegrupist ära 49-72 protsenti õpilastest, kõige kehvemad sööjad on 6. klassi õpilased. Umbes pooltel õpilastel jääb peale koolilõuna söömist mõnikord kõht tühjaks. „Seda põhjendasid õpilased ise peamiselt sellega, et pakutud toit ei maitsenud neile või portsjonid olid liiga väikesed,“ märkis TAI ekspert Tagli Pitsi. „Toitlustajate hinnangul on järelejätmise põhjuseks ka see, et õpilased ei ole harjunud koolis pakutavat toitu sööma, mida aga õpilased niiväga esile ei toonud.“

Üheks koolitoidu mittesöömise põhjuseks on ka söögivahetunni aeg. Suurtes koolides on tihtipeale nii, et nooremad õpilased saavad süüa liiga vara ning vanemad liiga hilja, mistõttu ostetakse näksimist puhvetist või lähedalasuvast poest. Veerand õpilastest tõdesid, et söögivahetund on nende jaoks liiga lühike. Rahulolu on kõige väiksem teiste õpilaste käitumisviisiga sööklas, toidu puhtuse ja kättesaamise kiirusega.

Kõige meeldivamad toidud-joogid koolimenüüs on õpilaste arvates morss ja mahl, kartuli- ja makaroniroad, liha- ja hakklihatoidud. Ei meeldi aga verivorst, maksatoidud, kala (välja arvatud kalapulgad), keefir, osadele õpilastele ka supid. Kokkadega on väga rahul 60 protsenti ja enam-vähem rahul 30 protsenti õpilastest.

Õpilaste hinnangul mõjutab nende üldisi toitumisharjumusi kõige enam kodune toiduvalik - nii vastasid pea pooled. Olulisteks mõjutajateks on ka ajapuudus ja vanemate toiduvalmistamise oskused.

Hommikusööki süüakse valdavalt kodus: mitte kunagi ei tee seda tööpäeviti ja nädalavahetuseti vaid 3-7 protsenti õpilastest. Nende õpilaste sõnul pole neil nii vara veel kõht tühi või pole aega süüa. Enamik õpilastest sööb iga päev õhtul kodus sooja toitu, mitte kunagi või vaid paaril korral kuus saavad seda 1-3 protsenti õpilastest. Kodus pakutavatest toitudest söövad õpilased igapäevaselt kõige enam toite kartulist, makaronidest ja köögiviljadest. Samuti maitsevad õpilastele mahlad-morsid ning piimatooted: jogurt, piim, kohukesed ja kohupiim.

Eestis valmistatakse koolitoit 90 protsendis koolidest kohapeal asuvas sööklas. Uuringu ühe osana viidi läbi ka menüüde teoreetiline analüüs. „Kui energia ja põhitoitainete osas saab menüüdega enam-vähem rahul olla, siis paljude vitamiinide defitsiit osutab sellele, et menüüd võiksid sisaldada rohkem puu- ja köögivilju, kala, täisteratooteid, kohupiima,“ lausus Pitsi.

Koolinoorte toitumisharjumuste ja koolitoiduga rahulolu uuringu viis tänavu jaanuaris TAI tellimusel läbi OÜ Eesti Uuringukeskus. Selles osales 49 toitlustajate, 49 kooli juhtkonna esindajat ning 1300 õpilast, kes jagunesid võrdselt 3., 6., 9. ja 12. klasside vahel.