Vahipataljonis käib teenistuslik juurdlus võimuliialduse osas

Viimased kaks nädalat uurib kaitsevägi juhtumit vahipataljonis, kus vendadest ajateenijaid võidi sundida välilaagri ajal relva ähvardusel öisel ajal endale hauda kaevama, kirjutab Postimees.

21-aastased noorukid saabusid kodumaale aega teenima Inglismaalt, kus nad poolteist viimast aastat äri õppisid. Vennad tunnistavad, et käitumiselt polnud nad ideaalsed ajateenijad. „Jah, meil oli armees veedetud pooleteise kuu jooksul distsipliiniga kergeid probleeme,“ räägib üks neist. Vennastel tuli kümmekonnal korral kirjutada seletuskiri teemal, miks nad omastele SMS-e saatsid, kuidas üks vendadest kapi luku lõhkus, miks pastapliiats puruks läks või miks armeevorm piisavalt korrektne polnud.

Kaksikute ajateenijaist kaaslasi uskudes polnud vene keelt rääkivatel vendadel probleeme niivõrd kaitseväe respekteerimisega, kuivõrd sellega, et nad võtsid asju lihtsalt kergemalt. Lapsepõlves jalgpalli, karate ja ujumisega tegelenud noorukitele anti vendade endi väitel vabastus igasugusest raskest füüsilisest tööst.

13. augustil suundusid vahipataljoni noored ajateenijad metsalaagrisse Männikule. Esimesel õhtul pandi vendade sõnul neid jooksma, karjääri kaldal kamandati kaksikud automaatide ja rakmetega kaelani vette. Karjääri vees veedetud umbes 15 sekundi järel kamandati vennad veest välja ja pikali. Käsk oli roomata karjääri kaldast üles teele. „Kõige selle juures viskasid nad meile jalaga liiva näkku. See pidi justkui imiteerima pommide plahvatusi,“ kirjeldas üks vendadest.

Metsavahel anti kaksikutele labidad ja kästi vaid autotulede valguses endale auk kaevata. Kaks meeter pikk, meeter lai ja nii sügav, et välja paistaks vaid selles seisva inimese pea. Poolteist tundi hiljem olid kaks auku valmis. Järgnes karjuvas vormis esitatud ähvarduskõne. Esitajaks olnud kompaniiülem, kelle kõrval rühmaülem samal ajal tähenduslikult püstolil padruni rauda tõmbas.

„Nende sõnum oli, et kui me kadunuks jääme, siis taga meid ei nuteta. Et meid viiakse hiljem laibakotis koju ja kuna meil on relvad kaasas, paistab see nagu väeosast põgenemine. Ja keegi meid leinama ei hakka. Sõnavõtu lõpetuseks anti meile kümme sekundit aega teha oma pakkumine. Me lubasime, et meie käitumine enam ei kordu, kuid meile vastati, et see neid ei huvita.“

Kui kümme sekundit läbi, kõlas automaadivalang – kompaniiülem oli Galilist lasknud paukpadrunitega taevasse. Seda väidavad vennad. „Siis kästi meil aukudest välja ronida ja need kinni ajada.“

Intsidendi väidetavate ohvritega, jõuka vene keelt rääkiva ettevõtja kaksikutest poegadega õnnestus Postimehel põhjalikult vestelda pärast ligi nädal aega kestnud läbirääkimisi. Postimees jätab nii poiste, kui ka vastaspoole, kaitseväes laitmatu teenistusega leitnandi auastmes kompaniiülema ja sõjakooli kiitusega lõpetanud nooremleitnandi auastmes rühmaülema nimed juurdluse huvides avalikustamata.

Kompaniiülema sõnul õpetatti vendadele liikumist ja kaevumist. „Nende teenistus polnud tervislikel põhjustel sama lihtne kui teistel ajateenijatel. Nad ei saanud teatud asju õigel ajal kaasa teha. Et teenistuse lõpus tehakse eksam, mille peavad läbima kõik, siis tuligi nad kiiremini samale järjele viia kui teised ajateenijad.. Selle jaoks oligi vaja neid järele õpetada. Seda seal tehtigi, samasugust väljaõpet nagu teistele ajateenijatele,“ selgitas kompaniiülem.

Tema sõnul õpetati neile koos varustusega metsas erinevates olukordades liikumist ja takistuste ületamist. „See on spetsiifiline õpe – teed, lagendikud. Kuna meil väga palju aega polnud, siis pidi seda tegema kiiremas korras. Kaevumine oli ka ja ega meil väga palju rohkemaks aega olnudki. Jooksmist kui sellist me ei teinud. Jah, me liikusime seal harjutusväljakul, kuid mingit kehalist kasvatust seal polnud. Režiimi, mis neile tegevusteks mingeid piiranguid seaks, neil polnud,“ kinnitas kompaniiülem ja lisas, et ka kaelani vetteminekut ja liivapildumist ei olnud.

Kaevikukaevamist aga tehti. „See oli puhtalt väljaõppe eesmärgil. Sõdurid ikka kaevavad metsas kaevikuid. Selle väljaõppe käigus imiteeriti vastast, nagu ikka välilaagrites,“ ütles kompaniiülem. „Ma olen oma ütlused juurdlusele andnud ja kinnitan, et kellegi relvaga sihtimist polnud. Jah, vastast imiteeriti ja seda tehti paukpadrunitega. See oli ainus põhjus, ja mitte selleks, et kellelegi kuidagi hirmutavalt mõjuda.“

Maaväe ülem kolonel Artur Tiganik ütles Postimehele, et teab seda lugu noormeeste seletuse põhjal. „See oli piisav selleks, et andsin korralduse alustada selle vahejuhtumi asjus teenistuslikku juurdlust. Juurdlus peab selgitama, kas need kaks ohvitseri käitusid õigustatult või mitte,“ ütles ta. „Nende noormeeste jutus kirjeldatud sündmused on täie mõistuse vastased. See, mis väidetakse olevat toimunud, ei ole normaalne. Ma olen maaväes alates 1992. aastast ja selliseid lollused lõppesid kaitseväes kindlasti juba rohkem kui kümme aastat tagasi. Juurdluse all olevad ohvitserid on oma senises teenistuse näidanud end väga heast küljest. Minu loal jätkavad nad seni teenistust ja väljaõppe läbiviimist, sest juurdlus alles käib.“