Suplusvee kvaliteet oli lõppenud suplushooajal hea

Terviseameti andmetel oli reedel lõppenud suplushooaja vältel kogu Eestis suplusvee kvaliteet hea ning probleeme esines vaid üksikutes supluskohtades.

Eesti randades kestis ametlik suplushooaeg 1. juunist 31. augustini ning terviseamet tegi kolme kuu jooksul suplusvee seiret kokku 82 supluskohas, neist 50 olid avalikud rannad ja 32 sellised veekogud, mida ametlikult ei avatud, kuid mis on kujunenud ujujate meelispaikadeks.

Probleeme oli veekvaliteediga üksikutes kohtades. Näiteks oli juunis lühikesel perioodil mittesoovitav ujuda Peipsi ääres Kauksi rannas ja Tartus Emajõe Linnaujulas, juulis Pärnu Mai rannas, Tallinnas Stroomi rannas ja Valgas Pedeli rannas. Augustis ei vastanud enam Tartu Anne kanali vesi suplusvee normidele. Anne kanali suplusvee mittevastavuse põhjuste väljaselgitamisega alles käib, sellega tegeleb supluskoha valdaja.

Sinivetikate põhjustatud õitsenguid randades sel suvel ei olnud. Tõenäoliselt võib põhjuseks pidada tavalisest jahedamat suve. Järvamaal kerkis juulikuus kahtlus, et Paide ja Türi järves võib olla sinivetikaõitseng. Võetud proovid näitasid, et sinivetikate kogus vees oli liiga väike selleks, et see võiks mõjutada suplejate tervist.

Terviseamet koostab supluskohtade seirekalendri supluskohtadele enne ametliku suplushooaja algust. Selle alusel võetakse üks proov enne suplushooaega ja vähemalt kolm proovi suplushooaja jooksul, kusjuures proovide võtmise vaheline aeg ei tohi olla pikem kui neli nädalat. Enamus supluskohtades toimus suplusvee seire nõuete kohaselt. Sageli võtsid ametnikud proove rohkemgi kui määruses nõutud, suuremates supluskohtades isegi igal nädalal ning mitmest erinevast seirepunktist.

Pärast suplushooaja lõppu vaatab terviseamet üle ka supluskohtade suplusvee klassid. Uuendatud klassid arvutatakse viimase nelja hooaja suplusvee analüüsi tulemuste põhjal ja avalikustatakse hiljemalt aasta lõpuks terviseameti kodulehel.