Juulis kasvas Eesti eksport Venemaale 15 protsendini koguekspordist

Statistikaameti teatel tõusis tänavu juulis Eesti ekspordi peamiseks sihtriigiks Venemaa, moodustades 14,8 protsenti Eesti koguekspordist.

Juulis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,05 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,15 miljardi euro eest. Kaupade import Eestisse kasvas sama ajaga 14 protsendi võrra 1,15 miljardi euroni. Kaubavahetuse puudujääk oli 95 miljonit eurot, mis mõnevõrra suurenes võrreldes mulluse juuliga.

Eksport Rootsi moodustas 14,6 protsenti koguekspordist ning eksport Soome 14 protsenti. Eksport Venemaale kasvas aastaga 35 protsenti ja eksport Rootsi kahanes kuus protsenti.

Venemaale eksporditi kõige rohkem mehaanilisi ja elektrilisi seadmeid ning värvaineid, Rootsi elektriseadmeid, kütust, puitu ja puittooteid ning Soome elektriseadmeid, mööblit, raud- ja terastooteid.

Belgiasse eksporditi juulis kaupu 3,5 korda rohkem kui mullu juulis peamiselt põlevkiviõli väljaveo suurenemise tõttu.

Soomest tuli 15 protsenti Eesti koguimpordist, Rootsist 11 protsenti ja Saksamaalt 10 protsenti. Eesti koguimpordi suurenemist mõjutas kõige rohkem sisseveo suurenemine Soomest 34 protsenti võrra ja Venemaalt 87 protsenti.

Soomest imporditi Eestisse kütuseid ja elektriseadmeid, Rootsist elektriseadmeid ja transpordivahendeid ning Saksamaalt mehaanilisi seadmeid ja transpordivahendeid.

Eestist eksporditi juulis enim masinaid ja seadmeid, mis moodustasid 30 protsenti Eesti koguekspordist, 17 protsenti koguekspordist andsid mineraalsed kütused, sealhulgas bensiin, põlevkiviõli ja elektrienergia, 10 protsenti andsid metallid ja metalltooted. Ekspordi suurenemist võrreldes eelmise aasta juuliga mõjutas enim mineraalsete kütuste ekspordi suurenemine 30 protsenti ning masinate ja seadmete väljaveo suurenemine kuus protsenti. Puidu ja puittoodete väljavedu vähenes 10 protsenti.

Juulis andsid Eesti koguimpordist 30 protsenti masinad ja seadmed, 16 protsenti mineraalsed kütused ning 10 protsenti põllumajandussaadused ja toidukaubad. Mullu juuliga võrreldes suurenes oluliselt 12 protsenti masinate ja seadmete import ning 21 protsenti mineraalsete kütuste import.

Võrreldes tänavu juuniga suurenes juulis eksport kaks protsenti ja import üks protsent. Ekspordi suurenemist mõjutas kütuste, sealhulgas kütteõlide, väljaveo suurenemine, samas vähenes aga puidu ja puittoodete väljavedu.

Eesti ettevõtjate ja tarbijate kindlustunnet kajastav majandususaldusindeks juulis veidi halvenes, augustis aga paranes. Eurostati andmetel on sama näitaja langustrendis nii Soomes kui ka suurima majandusega Saksamaal — halvenemine algas selle aasta märtsis ning jätkus ka augustis.