Läbirääkimised õpetajate järgmise aasta palga üle jäid ära

Teisipäeval Tallinnas aset leidma pidanud kolmepoolsed läbirääkimised õpetajate töötasu järgmise aasta alammäära kehtestamise üle jäid ära, sest kohalike omavalitsuste liitude esindajad saabusid läbirääkimistele ilma volitusteta.

Läbirääkimiste asemel toimus üldine arutelu, mille fookuses oli õpetajate palk ning hariduse üldine rahastamine, teatas haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksool oli ministeeriumi teatel siiski hea meel, et osapooled jõudsid ühe laua taha ning olid ühel nõul – õpetaja palga tõstmine on esmane prioriteet. Samas peab minister kahetsusväärseks, et omavalitsused ei andnud oma esindusorganisatsioonidele reaalseid õigusi läbirääkimistel osalemiseks, sest valdavale enamusele õpetajatest maksavad palka siiski kohalikud omavalitsused.

"Seadusjärgsed läbirääkimised on korduvalt ebaõnnestunud just seetõttu, et kohalike omavalitsuste esindusühingud pole saanud liikmetelt vajalikke volitusi," rõhutas minister. "Samas on ju kõigi huvides, et palgakokkulepe õpetajate tööandjate – kohalike omavalitsuste – ja õpetajate esindajate vahel riigi osalusel ka saavutatakse."

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi lepitakse järgmise aasta õpetajate palgaalammäärades kokku kolmepoolsetel läbirääkimistel, millest võtavad osa õpetajate registreeritud ühenduste (Eesti Õpetajate Liit, Eesti Haridustöötajate Liit), üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude (Eesti Maaomavalitsuste Liit, Eesti Linnade Liit) ning valitsuse volitatud esindajad. Kui läbirääkimistel kokkuleppele ei jõuta, otsustab alammäärade suuruse valitsus.

Hariduskorralduse kaasajastamise üks peamine eesmärk on tõsta järgmisest aastast õpetajate kõige madalam palgaalammäär vähemalt 700 euroni ning keskmine palk vähemalt 840 euroni. Aastal 2011 oli õpetaja keskmine palk 793 eurot. Õpetaja palga osakaal on Eesti üldhariduskuludest 36 protsenti , kuid näiteks OECD riikides keskmiselt umbes 60 protsenti.

Riik lähtub õpetaja tööajakorralduses põhimõttest, et õpetaja amet on tervik ning kõik tegevused peavad mahtuma nädalas 35 töötunni sisse. Õpetaja kõik tööülesanded peavad olema kirjas töölepingus, mahtuma tööaja sisse ning peegelduma ka sissetulekus. Täna lähtutakse õpetajale palga määramisel ministeeriumi andmetel eelkõige klassi ees seistud tundidest, mis on ka üks õpetaja ülekoormatuse põhjus.