Kapo leidis Võrumaalt viis NKVD hukatu skeletti

Kaitsepolitsei (kapo) leidis Võrumaalt Reedapalo metsast viie inimese skeletid, kelle ilmselt hukkas NSV Liidu repressiivorgan NKVD pärast Teist maailmasõda, vahendas rahvusringhäälingu uudistesaade "Aktuaalne kaamera".

Kapo asjatundjate arvates on tegemist ilmselt ilmasõja järel hukatud inimestega, kes maeti metsa kõhuli hauda.

"Lohu järgi võis arvata, et üksik haud, aga siia on kaks inimest sisse visatud ja just visatud, nad on näoli, kõhuli hauda pandud," rääkis sõjahaudade uurija Arnold Unt.

Kui Saksa okupatsiooni aegsed kuriteod said nõukogude võimu poolt laialt tiražeeritud ning propagandamasina ette rakendatud, siis seda, milliseid punavõimu koledusi peidab see Võrumaa mustikamets, tuleb alles välja uurida.

"Täna töö käigus tuli kõrvalt veel välja üks üksikhaud, mida ma sügisel tähele ei pannud. Selle koha peal läks varras pikemalt sisse ja siin ta nüüd on. Siia on ka veel üks inimene maetud," nentis Unt.

Võru lähistelt Valga maantee äärest avastati ka möödunud aasta augustis ilmselt Teise maailmasõja järgsel perioodil tegutsenud vastupanuvõitlejate ühishaud, kuhu oli maetud arvatavasti 1950ndatel aastatel NKVD poolt tapetud 10 inimest. Ühishaud oli üks suurimaid selletaolisi leide Eestis.Kaitsepolitsei kinnitas tollal, et varem uuritud arhiividokumentidest on teada, et alates 1946. aastast olid toonase Nõukogude Liidu julgeolekuorganite kohalikel üksustel instruktsioonid peita või hävitada tapetute laibad nii, et oleks välistatud nende leidmine, ümbermatmine või haudade tähistamine.

Inimsusevastaste kuritegude paragrahvi järgi alustas kaitsepolitsei menetlust pärast eelmise aasta massihaua avastamist ning teisipäeval päevavalgele tulnu täiendab sama kriminaalasja.

"Nagu eelmine aasta, nii ka kogu see olustik ja selle aasta jooksul kogutud täiendavad tõendid näitavad, et tegemist on nõukogude julgeolekuorganite toime pandud tapmistega. 1946. aastast oli neil selline instruktsioon, et kõik tapetute laibad tuleb hävitada või ära peita, et neid üles ei leitaks," selgitas kaitsepolitseiameti Lõuna osakonna direktor Janek Järva.

Leitud tähistamata matmiskohad asuvad metsas üpris väikesel maa-alal, üksteise kõrval. See, et sedavõrd rohkete inimeste matmispaik rahva mälukildude järgi õnnestus kindlaks teha ning leida, on üpris erakordne.  

"Sellist kohta nüüd pärast Eesti vabariigi taastamist ei ole küll keegi leidnud," märkis sõjahaudade uurija Unt.

Olgugi, et matmiskohad on umbes 60 aastat vanad, keskenduvad uurijad ohvrite isikute tuvastamise kõrval ka nende hirmutegude toimepanijate kindlakstegemisele. Seega ootab kaitsepolitsei ka võimalike toonaste sündmuste tunnistajate abi. Praeguseks on uurijatel kogutud haudadest juba hulk DNA proove, millest osad võivad pärineda ka veretöö toimepanijatelt.