Valitsus soovib tõsta keskkonnatasusid

Valitsus saatis teisipäeval toimunud erakorralisel istungil riigikokku seaduseelnõud, mis tõstavad keskkonnatasusid ja loodusvarade kasutamise tasusid.

Keskkonnatasude seaduse muudatustega tõstetakse alates järgmise aasta 1. aprillist välispuistangutesse ladestatava põlevkivi aheraine ning rikastusjäätmete ladestamise saastetasumäära. Eelnõu eesmärk on läbi saastetasu määra tõstmise vähendada põlevkivi aheraine ladestamist ja motiveerida ettevõtjaid seda taaskasutama, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Samuti on järgmise aasta 1. aprillist kavas muuta valitsuse määrusega kehtestatud loodusvara kasutusõiguse tasumäärasid. Eelnõu eesmärk on Eesti veeressursi ning maavaravarude parema kaitse ja säästliku kasutamise tagamine.

Kehtiva määruse alusel oli põlevkivi ressursitasude tõusuks kuni 2012. aastani kehtestatud 20 protsenti aastas ning 2013.-2015. aastateks oli planeeritud tõusuks viis protsenti aastas. Riigikogusse saadetud eelnõu kohaselt jätkub põlevkivi ressursitasude tõus alates tuleva aasta aprilli algusest 20 protsenti aastas.

Senine kaevandustest ja karjääridest väljapumbatud vee tasumäärade kasv on olnud kümme protsenti aastatel 2010-2012. Vee tasumäärade kasvuks on aastatel 2013-2015 sätestatud viis protsenti aastas.

Lisaks on eelnõuga kavandatud alates 2013. aasta 1. jaanuarist viie protsendiline tõus võrreldes selle aasta tasumääraga, millele seejärel lisandub 20-protsendiline tõus alates 1. aprillist, et saavutada teiste põhja- ja pinnavee tasumääradele lähedane tasumäär.

Jahutusvee tasumäär pole 2001. aastast alates muutunud, see on olnud 1,59 eurot tuhande kuupmeetri vee kohta. Eelnõuga suurendatakse seda analoogselt kaevanduste ja karjäärivete tasumääradega 20 protsenti aastas.

Valitsus kiitis heaks ka meresõiduohutuse seaduse muudatused, mille eesmärgiks on kaasajastada olemasolevat tasude arvutamise süsteemi ning muuta see ülesehituselt sarnaseks naaberriikides olevate tasude arvutamise meetoditega.

Teiseks määravaks aspektiks on valitsuse teateö asjaolu, et 1995. aastal kehtestatud ja 2004. aastal korrigeeritud tariifide alusel laeva külastuste eest kogutud tuletorni- ja navigatsioonitasude summad ei kata enam aastaringse navigatsiooniohutuse tagamisega seotud valdkonna kulusid.

Uue skeemi rakendumisel koguks riik veeteetasu senise kümne miljoni euro asemel ligikaudu 20 miljonit eurot aastas.