Kohus ei leidnud läbiotsimisel vangi püksata võtmises seaduserikkumist

Nii esimese ja teise astme kohus kui ka lõpuks riigikohus ei leidnud seaduserikkumist Tartu vangla tegevuses, kui vanglatöötajad käskisid avalikus kasutuses olevas ruumis kinnipeetaval paljastada kubemepiirkond, et ta põhjalikult läbi otsida.

Kohtuvaidluse aluseks sai tunamullu 10. oktoobri õhtul Tartu vanglas aset leidnud juhtum, kui vanglaametnikud otsustasid jalutuskäigult eluruumidesse naasnud kinnipeetava hoone trepikojas läbi otsida. Selle käigus paluti tal lasta alla aluspüksid ja paljastada kubemepiirkond, et teha kindlaks keelatud esemete või ainete olemasolu või puudumine. Keelatud esemeid või aineid tema juurest ei leitud.

Kaebaja esitas sama aasta 11. novembril Tartu vanglale taotluse kahju hüvitamiseks süüliselt väärikuse alandamise eest, kuna kaebaja täielik läbiotsimine toimus jahedas koridoris teise valvuri ja teiste kinnipeetavate nähes. Kinnipeetava kinnitusel on kubemepiirkonna läbiotsimiseks Tartu vanglal olemas vastavad privaatsed ruumid, kus kõrvalised isikud viibida ei tohi, aga teda sellesse ruumi ei viidud. Taotluse kohaselt alandas vangla sellise tegevusega  vangi inimväärikust ning põhjustas stressi ja masendust.

Tartu vangla jättis kaebaja taotluse rahuldamata, kuna tõendamist ei leidnud, et vanglaametnik oleks kaebaja suhtes käitunud õigusvastaselt ja läbiotsimine toimus privaatselt. Seepeale esitas kinnipeetav Tartu halduskohtusse hagi, hinnates talle tekitatud kahju rahaliseks suuruseks 1597 eurot ja 79 senti. "Vanglal on olemas täieliku läbiotsimise teostamiseks vastavad privaatsed ruumid, kuid minu puhul seda ruumi ei kasutatud. Sellega alandas vangla mind, tekitas hingelise trauma ja moraalse kahju. Minu paljastamine teiste nähes on kaasa toonud teiste kinnipeetavate naljatlevad märkused, mis on häirinud minu und ja traumeerinud hinge," märkis kinnipeetav.

Mullu 21. septembril jättis Tartu halduskohtus vangi kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuses leiti, et kaebaja suhtes ei rikutud väärika kohtlemise põhimõtet ja teisi riigivastutuses seaduses nimetatud õigushüvesid.

Kaebaja esitas seepeale apellatsioonkaebuse Tartu ringkonnakohtule, kuid tänavu 16. märtsil jättis ka teise astme kohus tema kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud, nõustudes halduskohtu põhjendustega ning lisades ka omalt poolt põhjendusi juurde.

Seepeale pöördus vang riigikohtusse, kuid ei saanud ka sealt loodetud abi. "Vangistusseadus ei sätesta, mitu samast soost isikut võib kinnipeetavat läbi otsida. Seetõttu ei ole keelatud isiku läbiotsimine ka kahe samast soost vanglaametniku juuresolekul. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et kaebaja õigusi ei rikutud sellega, et teda otsisid läbi kaks samast soost vanglaametnikku," märkis riigikohus.

Kolleegium nõustus ringkonnakohtu põhjendustega ning asus seisukohale, et nimetatud läbiotsimise puhul oli tegemist privaatsuse riivega, kuid privaatsuse rikkumist ei toimunud. "Seega tuleb lugeda läbiotsimine õiguspäraseks," märkis riigikohus kolmapäeval avaldatud otsuses.

Selle kirje kommentaarid on nüüd suletud.