Teadlased: õpilaste emakeeleoskus halveneb

Keeleteadlaste hinnangul on hoolimata edukamatest eksamitulemustest abiturientide õigekirjateadmised üha nõrgemad ja mureks on ka noorte emakeeleõpetajate kehv keeleoskus, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kevadel esmakordselt uue süsteemi järgi emakeeleeksamit sooritanud gümnaasiumilõpetajad saavutasid üle aastate parima tulemuse. Eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse eesti keele peaspetsialist Märt Hennoste tõdes aga neljapäeval peetud keelenõukogu seminaril, et eksaminandide õigekeeleteadmised on üha nõrgemad.

„Endiselt on probleem poiste õigekirjaga, kuid on märgata ka õigekirjas nõrkade tüdrukute [hulga] kasvu,” leidis Hennoste riigieksami tulemusi analüüsides. „Kirjandi õigekirja eest sai null punkti 17,37 protsenti õpilastest: 22,61 protsenti poistest ja 13,30 protsenti tüdrukutest.”

Ka Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumi emakeeleõpetaja Ülle Uulma sõnul on õpilaste keelekasutus viimaste aastate jooksul muutunud pealiskaudsemaks ja isegi lohakaks. „Kirjandites leidub palju kummalisi väljendeid, mille puhul on keelereeglitest kaugelt mööda käidud. Sageli ei saagi õpilane aru, miks tema töö on nii punane, sest enda arvates kirjutas ta ju korralikult,” tõdes Uulma.

Hennoste tunnistas veel, et esile toodud arvud muutuvad aasta-aastalt üha suuremaks. „Eksamitulemuste kasv tuleb seejuures lugemisosa arvelt, mille tulemus oli üllatavalt hea ja kõvasti suurem ka kui proovieksamil, kuid kirjanditulemus küll ei tõusnud. Loodetavasti annab uus eksamisüsteem mõne aasta jooksul tulemust, et see muutuks,” sõnas ta ja lisas, et põhikoolide lõpukirjandite asendamine uue eksamiga on kolme aastaga toonud kaasa tulemuste paranemise.

Hennoste hinnangul võimaldab uus eksam õpetajatel õpetada keelt teksti põhjal, mis annab lastele võimaluse näha, kuidas õigesti kirjutada. Ent see omakorda nõuab heade emakeeleõpetajate pealekasvu. Keeleteadlaste Krista Kerge ja Kersti Lepajõe sõnul on suuri probleeme ka õpetajate endi keeleoskusega. „Ajal, mil välismaal ja toimetamata keskkondades veedetakse väga palju aega, ei saa õigekeelsuslatti ka eesti keele õpetaja jaoks hoida senisel kõrgusel,” nentisid Tallinna ülikooli professor Kerge ja Tartu ülikooli dotsent Lepajõe seminaril peetud ettekandes.

Kui Tartu ülikool on viimaste aastate jooksul suutnud hoida emakeeleõpetaja erialale astujate arvu stabiilsena, siis Tallinna ülikooli prognoosi kohaselt kahaneb lähiaastatel niigi väikse konkursiga erialale astujate arv veelgi.

„Eesti filoloogia magistriharidus, saati õpetajakõrgharidus üldiselt ei taga varasemas mõttes ideaalseks peetud õigekirjaoskust ja kirjakeele valdamist,” leidsid Kerge ja Lepajõe. „Siin on ühiskonnas laiema diskussiooni koht. Haritud keelekasutus vajab uurimist ja ideaalide ümbermõtestamist, hoiakud muutmist.”

Teadlaste arvates on koolis liiga vähe eesti keele tunde ja baasoskusi õpetada on keeruline, sest eeskujuks olevad kirjalikud tekstid on väga mitmekesised. „See on oluline diskussiooniaine just virtuaalse toimetamata keelekasutuskeskkonna laienemise, kuid ka vaheldumisi Eestis ja välisriikides koolis käivate laste tõttu. Niisugune argument nõuab lihtsate õigekirjatundide lisamist vähemalt alternatiivina neile, kel seda vaja on,” tõdesid Kerge ja Lepajõe.