SEB hoiatab arvutiviirusega libakirjade eest

SEB andmetel on reedel mitmed isikud saanud justkui SEB-st ning panga e-posti aadressilt pärinevaid e-kirju konto liikumise teavitusega, mille puhul on tegemist libateadetega.

Kirjale lisatud failid sisaldavad viirust ning kirja saatmise eesmärk on panna selle saajaid lisatud faili avama, teatas panga pressiesindaja BNS-ile.

Kuigi kirja tekst on sarnane SEB teavitusega, saab libateate ära tunda selle järgi, et teate sisus ei ole kordagi välja toodud konto omaniku nime ning ka konto number ei kuulu kirja saajale. Samuti ei ole SEB teavitusel kunagi juures zip-faili.

SEB palub taolise e-kirja saanud inimestel seda ignoreerida ja lisatud faili kindlasti mitte avada. Tegemist ei ole SEB poolt saadetud kirjaga.

Sarnast petukirja on saadetud ka maksu- ja tolliameti nime kasutades, ka sellisel juhul on tegemist libateatega, millele lisatud fail võib sisaldada viirust. Inimesed, kes on kirjaga kaasas olnud faili siiski avanud, peaksid laskma oma arvutit asjatundjatel kontrollida.

Küsimuste korral palub SEB helistada infotelefonile 665 5100.

Viimase ööpäeva jooksul on Eestis e-posti teel toimunud juba kaks arvutiviiruse levitamise kampaaniat, teatas Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) pressiesindaja BNS-ile. Viirus võib andmed Windowsi operatsioonisüsteemiga arvutites kättesaamatuks muuta või hävitada.

RIA palub inimestel olla ettevaatlik ning mitte klikkida kahtlastel manustel, mis saabuvad justkui ametiasutustest, näiteks pangast, maksuametist, elektrimüügi pakkujatelt. Konkreetne pahavara vajab nakatamiseks inimest - ehmatades teda psühholoogiliselt ning suunates pahavarafailil klikkima.

Neljapäeval saadeti inimestele maksu- ja tolliameti nimelt libateateid maksuvõlast, kus võltsitud kirjale oli lisatud arvutiviirus Kryptik. Öö jooksul on libateateid saadetud ka pankade nime alt. Nakatamiskampaania kasutab osavalt ära seaduskuuleka inimese käitumist - inimene teab, et tema rahaasjad on korras ning tõttab klikkima manusel, et näha, mis täpselt on valesti. Zip-formaadis manus sisaldab omakorda arvutiviirust.

Manusel klikkides see käivitub, nakatab arvuti ning mõne aja pärast võib muuta inimese andmed, näiteks tööalased dokumendid, digifotod, kättesaamatuks.

"Suurim oht seisneb asjaolus, et taolised viirused võivad teatud aja lukustada ohvri kõvaketta, ehk siis inimene ei saa enam oma failidele ligi. Sarnaste viiruste kirjeldusest on teada, et pärast kõvaketta krüpteerimist võivad küberpätid esitada väljapressimispakkumise. On võimalik, et inimesel palutakse maksta teatav rahasumma või tema failid jäävadki kättesaamatuks," ütles Riigi Infosüsteemi Ameti infoturbeekspert Anto Veldre.

Juhul, kui inimene ei ole teinud oma failidest, fotodest jne varukoopiat, siis on oht, et ta kaotab oma failid ning neid ei ole enam kunagi võimalik taastada.

RIA-l on andmeid, et asutuste ja firmade e-maili filtrid ei suuda kavalalt ehitatud viirust automaatselt välja filtreerida. Samuti on olnud juhtumeid, kus kiri edastatakse just raamatupidajatele. Seetõttu tuleb inimestel usaldada oma tervet talupojamõistust ning mitte klikkida kahtlastel manustel. Viirus automaatselt ei käivitu, vaid vajab mitut tahtlikku klahvivajutust.