Kuritegude arv on langenud aastaga kolm protsenti

Justiitsministeeriumi 11 kuu andmetest selgub, et kuritegude üldarv püsib kerges languses, vähenedes eelmise aastaga võrreldes kolme protsendi võrra.

Tänavu 11 kuuga registreeriti 38 041 kuritegu, mida on 1122 võrra vähem kui aasta tagasi, teatas justiitsministeerium BNS-ile. Võrreldes eelmise aastaga on kuritegude arv kasvanud 89 kuriteoliigi puhul ja vähenenud 109 puhul.

Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul on kuritegude üldarvu vähenemine positiivne ja head meelt teeb asjaolu, et langus on olnud püsiv. „Languse taga on peamiselt varavastaste kuritegude vähenemine ning eriti varguste arvu langus. Kindlasti mõjutab varavastaste kuritegude vähenemine oluliselt ka inimeste turvatunnet. Loodame, et nii inimeste endi tähelepanelikkus kui politsei ja prokuratuuri töö aitavad veelgi vähendada inimeste vara vastu suunatud kuritegusid,“ lausus justiitsminister.

Varavastastest kuritegudest on enim vähenenud vargused, mida registreeriti 11 kuuga Eestis 17 341, mis on ligi seitsme protsendi ja 1251 juhtumi võrra vähem kui mullu samal ajal. Vargused on ühtlasi ka kõige suurema langusega kuriteoliik. Eelkõige on tähelepanu vääriv mullusega võrreldes vähenenud sõidukivarguste arv. Poevarguste ja eluruumist toime pandud varguste arv on jäänud eelmise aastaga samale tasemele. Suurenemist näitab statistika nende varguste puhul, mis on toime pandud sõidukist.

Enamlevinud varavastastest kuritegudest on mullusega võrreldes 12 protsendi võrra vähenenud ka röövimiste arv, samas kelmuste arvus tänavu olulist langust toimunud ei ole, neid registreeriti mullusega võrreldes ühe protsendi võrra enam.

Isikuvastaste kuritegude puhul on enim, 473 kuriteo ehk 11 protsendi võrra, suurenenud kehalise väärkohtlemise juhtumite arv. Samas tuleb arvestada sellega, et nende kuritegude arvu kasv tuleb peamiselt Harjumaa arvelt ja ilma Harjumaata oleks nende kuritegude registreerimine võrreldes mullusega vähenenud. Harjumaa kuritegude arvu kasvu taga on Põhja prefektuuri muutus perevägivalla juhtumite lahendamisel.

Endiselt on vähenemas raskemate vägivallakuritegude arv. Tapmisi ja mõrvu registreeriti üheteistkümne kuuga 74, see on 18 protsendi ehk 16 juhtumi võrra vähem kui eelmisel aastal.

Registreeritud kuritegude arv kasvas Harju-, Hiiu-, Järva-, Rapla- ja Võrumaal ning vähenes kõigis teistes maakondades.