Ilvese sõnul oli tänavu Eesti küpsemise aasta

President Toomas Hendrik Ilves tõdes oma uusaastapöördumises, et aasta 2012 oli Eesti küpsemise aasta, mis näitas, et inimesed ei ole enam saavutatuga rahul.

"Me ei lepi enam saavutatuga. Ka sellega, mille üle Eesti võib põhjusega uhke olla. Nägime lõppeval aastal mitut streiki. Nägime meeleavaldusi, rahulolematust sellega, kuidas Eestis tehakse poliitikat. See on küpses demokraatlikus riigis iseenesestmõistetav. Üllatav võiks olla pigem selle puudumine. Elavas demokraatias pole kõik kogu aeg kõikide otsustega rahul. Rahulolematus viib edasi," lausus president.

Riigipea nentis, et kui piisavalt paljud on piisavalt kaua nõustunud hädavajalike ja kiirete otsustega ning piisavalt kaua oma rahulolematust alla surunud, siis mingil hetkel ei ole nad enam sellega nõus.

"Seda me lõppeval aastal nägimegi. Ja astusime nii veel ühe sammu selle normaalsuse suunas, kus ei kannatata hambad ristis, sest nii on vaja, sest nii oleme harjunud. Poliitikuid, kes on või siis ei ole valetanud, leiame nii Vastseliinast kui Viinist, Lääne-Virumaalt Lääne-Virginiani. Poliitika ja raha suhe tekitab nördimust igas Lääne demokraatias. Pigem tundkem muret, kui seda teemat miskipärast enam ei arutata," sõnas president.

Ilvese sõnul ei ole streik midagi muud, kui palgaläbirääkimiste jätk teiste ja seejuures täiesti legaalsete vahenditega. Ta tõdes, et meeleavaldused pälvivad demokraatlikes riikides meedia kõrgendatud tähelepanu alles siis, kui need muutuvad vägivaldseks või siis, kui piima avalikult tänavale valatakse.

"Mind rõõmustab kodanike vajadus rõhutada, et neil on poliitikas osalemise õigus sagedamini kui kord nelja aasta järel. Valitsused nii riigi kui kohaliku võimu tasandil peavad õppima selles mõttevahetuses osalema. Valimised on valijale ja valitule leping, mitte ühekordne tehing. Valimisvõit ei anna kellelegi õigust oma mandaadile viidates teistest tuimalt üle sõita. Demokraatia on pidev töö oma tuleviku nimel. Seda õigust ja kohustust ei saa delegeerida. Nii ongi juba nädala pärast, 7. jaanuaril, võimalik teha ettepanekuid erakonnaseaduse ja valimisseaduste muutmiseks Rahvakogu veebikeskkonnas," sõnas Ilves.

President kutsus inimesi seda võimalust aktiivselt ja täie kodanikuvastutusega kasutama.

Riigipea märkis, et lõppeva aasta keskseks teemaks kujunes migratsioon ja rahvaarvu kahanemine ning mõni kuulutab neile andmetele viidates kadu nii riigile kui rahvale.

"Ka mina olen mures. Aga meenutame, et Eesti on oma kodanike liikumisvabaduse eest võidelnud aastaid. Viisavabadust teiste riikidega, õigust vabalt ringi liikuda, mujal elada ja töötada on valija alati toetanud kui Eesti inimese eneseteostuse üht võimalikku eesmärki. Väljaränne on sellesama mündi teine pool. Teise maailmasõja järgsetel kümnenditel kaotas Soome Rootsile üle poole miljoni inimese. Norras töötab praegu üle saja tuhande rootslase. Ja teate, miks? Sest Norras on palgad paremad kui Rootsis. See teadmine pole mõeldud lohutama, vaid seletama. Lahkutakse ka meist palju jõukamatest riikidest," lausus president.

Ta nentis, et muidugi ei saa sellega leppida ning leppimise asemel tuleb keskenduda Eesti elu parandamisele.

"Umbes kakskümmend aastat tagasi kurtis üks välismaal elav eestlane mulle, et miks küll Eestis tehakse üht või teist moodi, aga mitte nii, nagu tema tahaks. Millele vastasin, et me teeme Eestis Eestit nendele, kes tahavad siin elada," sõnas Ilves.

Ilves meenutas, et Eesti iseseisev riik saab veebruaris 95 aastat vanaks ja sellest kuu aega hiljem saabub päev, mil Eesti praegune iseseisvus on kestnud de facto kauem kui eelmine, sõjaeelne periood.

"Me ju mäletame seda pessimismi pärast iseseisvuse taastamist. Küsiti: "Kas ikka veame nii pikalt välja?" Vedasime ju. Saime hakkama. Euroopa Liit, NATO ja euroraha on sellele kolm veenvat kinnitust," lausus president.