Siim Kallas: peale pangakriisi lahendamist ma VEB-fondiga ei tegelenud

Kunagine Eesti Panga president Siim Kallas kirjutab reedel Postimehes, et pärast 1992.-1993. aasta pangakriisi lahendamist kaotas ta VEB fondi ja selle tegevuse korraldamise vastu aktiivse huvi, mistõttu ei tea ta ka midagi selleteemalisest kirjavahetusest.

"Mulle oli üheselt selgeks saanud, et me midagi Vnešekonompangast kätte ei saa. Seetõttu ei tegelenud ega tea ma midagi ka selleteemalisest kirjavahetusest," kirjutab Kallas, lisades, et tal puudab teave ka hilisema perioodi kohta, nii et ta ei saa arvamust avaldada peale tema Eesti Pangast lahkumist teiste isikute poolt allkirjastatud ja Eesti Panga nimel väljastatud dokumentide kohta.

Järgmine isiklik kokkupuude VEB-fondi teemaga oli Kallasel tema sõnul 1999. aastal, kui ta oli rahandusminister ning tema jutule tuli üks ärimees. "Tema ettepanek oli lihtne - mõelge midagi välja, et Eesti Vabariik võtaks Vnešekonompanga kohustused enda kanda ja maksaks VEB sertifikaatide omanikele raha välja," kirjutab Kallas.

Asja arutamist erikomisjonis peab Kallas heaks ideeks, kuna seal saab uurimist rahulikult korraldada ning finantsaudiitorite abi kasutada.

Eesti Pank avalikustas jaanuari keskel auditi, mis näitas, et riigivara vargust ei toimunud -valeandmetega kiri, mis "lisas" TSL Internationalile 32,3 miljoni dollari eest nõudeid Vnešekonombankile ( VEB), loodi Eesti Pangas.

Pank märgib auditi järeldustes ühtlasi, et seda, kes kirja loomise ahelas valeandmete kirja sattumise põhjustas, ei õnnestunud tuvastada, sest kuigi kõik toimunud tehingud õnnestus taastada, ei õnnestunud selgitada nende kõigi põhjuseid ja selgitusi.