Siim Kallase sõnad on vastuolus Eesti Panga avalike dokumentidega

Kuigi kunagine Eesti Panga president Siim Kallas ütles möödunud nädalal, et ta ei tea midagi VEB fondi teemalisest kirjavahetusest, viitavad keskpanga avalikustatud dokumendid sellele, et Kallase sõnad ei ole päris täpsed, kirjutab Postimees.

Keskpank avalikustas kaks nädalat tagasi koos auditiga ka hulga dokumente. Üks paljudest on Vnešekonompanga kiri Eesti Pangale. Kiri on saadetud 30. jaanuaril 1995 Eesti Panga presidendile "K. Siimule".

Jättes kõrvale Vene poole segaduse eestlaste ees- ja perenimedega, nähtub samast dokumendist, et Kallas on 9. veebruaril 1995 viseerinud kirja oma allkirjaga, kirjutab leht. Kallase allkirja kõrval Enn Teimanni – toonase riikliku VEB fondi juhi, aga ka Kallase asetäitja keskpangas – allkiri. Tema on kirjale lisaks allkirjale märkinud: "Hr L. Zernant. (PEP) Arutame, kuidas tegutseda. Pole vaja kiirustada."

"Tegemist on tavapärase käsuahelaga, kus kirja saaja Siim Kallas saatis kirja täitmiseks oma VEB fondi eest vastutavale alluvale ehk Enn Teimannile. Kuna registrit peeti Põhja-Eesti Pangas (PEP), siis saatis Teimann kirja edasi PEP-i vastava ala vastutajale," vahendas lehele Eesti Panga asjatundjate selgitust panga pressiesindaja Ingrid Mitt.

Mitt viitas oma vastuses VEB fondi registrile. Nimetatud kirjas palus Vnešekonompank (VEB) Eesti poolelt andmeid Vene residentidest juriidiliste isikute kohta, kel on raha külmutatud VEB-is.

Eesti Pank vastas VEB-i kirjale 5. aprillil 1995. Kallas oli Reformierakonna ridades saanud selleks kuupäevaks riigikokku ning teda asendas kohusetäitjana Vahur Kraft. Nii ongi Eesti Pangast VEB­i teele läinud kirjal Krafti allkiri. Kirjas teatas Eesti Pank, et Vene firma TSL International nõue VEB-is on 32,3 miljonit dollarit, kuigi tegelikult oli nõue 0 dollarit.

Kallas kirjutas möödunud reedel Postimehes avaldatud arvamusloos, et pärast 1992.-1993. aasta pangakriisi lahendamist kaotas ta VEB fondi ja selle tegevuse korraldamise vastu aktiivse huvi, mistõttu ei tea ta ka midagi selleteemalisest kirjavahetusest.

"Mulle oli üheselt selgeks saanud, et me midagi Vnešekonompangast kätte ei saa. Seetõttu ei tegelenud ega tea ma midagi ka selleteemalisest kirjavahetusest," kirjutab Kallas, lisades, et tal puudab teave ka hilisema perioodi kohta, nii et ta ei saa arvamust avaldada peale tema Eesti Pangast lahkumist teiste isikute poolt allkirjastatud ja Eesti Panga nimel väljastatud dokumentide kohta.

Eesti Pank avalikustas jaanuari keskel auditi, mis näitas, et riigivara vargust ei toimunud -valeandmetega kiri, mis "lisas" TSL Internationalile 32,3 miljoni dollari eest nõudeid Vnešekonombankile ( VEB), loodi Eesti Pangas.

Pank märgib auditi järeldustes ühtlasi, et seda, kes kirja loomise ahelas valeandmete kirja sattumise põhjustas, ei õnnestunud tuvastada, sest kuigi kõik toimunud tehingud õnnestus taastada, ei õnnestunud selgitada nende kõigi põhjuseid ja selgitusi.