Ivari Padar: otsetoetuste tõus võib tingida maaelu toetuste languse

Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajanduspoliitika kaudu saadavate toetuste juures tuleks arvestada nii põllumajanduse otsetoetuste kui ka maaelu toetustega, kuna maaelutoetused võivad väheneda otsetoetuste suurenemise tõttu, ütles Euroopa Parlamendi liige Ivari Padar BNS-ile.

Lisaks otseselt põllumajandustootmist toetavatele põllumajanduse otsetoetustele jagab EL ühise põllumajanduspoliitika kaudu ka maaelu toetusi, mis ei pruugi minna otse põllumajandustootmisega seotud valdkondadele, näiteks majandustegevuse mitmekesistamisele.

"Igasugu variandid on veel avatud. Ei tohi väga klammerduda ühte lahendusse," ütles Padar. Igal juhul tuleks tema sõnul liikuda Baltimaade põllumajanduse otsetoetuste suurema määra poole.

Novembris peetud Euroopa Ülemkogul oli esimest korda teemaks, et otsetoetuste määr võiks olla 75 protsenti EL-i keskmisest. "Sealt hakkas see number oma elu elama," ütles Padar. "Aga selle hinnaks on maaelu arengu toetuste vähendamine. Siin tuleb vaadata, kus mõistlik kompromiss kätte saadakse." Euroopa Parlamendi põllumajanduskomisjon pooldas seevastu lahendust, millega suurenevad nii maaelutoetused kui ka otsetoetused, märkis Padar.

Euroopa Parlamendi üldkogu hääletus toimub Padari sõnul kas märtsis või aprillis ehk pärast veebruari algusse kavandatud Euroopa Ülemkogu kohtumist. "Kõikvõimalikud arengud võivad olla laual," ütles Padar. "Ma ei usu, et ülemkogust tuleks selline otsus, mis kohe kõiki rahuldaks."

Kindlasti seisab veel ees kolmepoolne Euroopa Komisjoni, liikmesriike esindava EL-i nõukogu ja Euroopa Parlamendi läbirääkimiste voor, märkis Padar. Ta avaldas lootust, et tänavu aasta esimese poolega on otsused tehtud.

Padari sõnul ei saa EL-ile ette heita, et Baltimaade põllumeestele ei oleks tähelepanu pööratud.

"Ma ei tea, mis oleks see vorst, mille vastu kaupa teha," vastas Padar küsimusele, et kas Baltimaadel oleks võimalik leida nõukogu ehk liikmesriikide tasandil liitlasi, kellega oleks ühiseid huvisid. Üks võimalus oleks taotleda otsetoetuste miinimummäära tõstmist 75 protsendini EL-i keskmisest, ütles Padar. Ta möönis, et teised Ida-Euroopa riigid võiksid olla sellest huvitatud, kuid sealjuures tuleks arvestada, mis on kompromissi hind.

"Peame vaatama üldsummat," ütles Padar. Tema sõnul pakkus europarlamendi põllumajanduskomisjon siiski toetuste kogumahuks "arvestatavat" üldsummat.

"Mis tahes lahendus tuleb, ei julgeks ma uskuda, et sellega rahule jäädaks," ütles Padar.

Euroopa Parlamendi põllumajanduskomisjon hääletas möödunud neljapäeval seisukoha poolt, mille realiseerumisel suurendataks Eestile eraldatavaid põllumajandus- ja maaelutoetusi uuel eelarveperioodil 500 miljoni euro võrra, mida on üle 40 protsendi enam kui aastatel 2007–2013. Parlamendi põllumajanduskomisjon hääletas Euroopa Liidu (EL) uuel eelarveperioodil ehk aastateks 2014–2020 liikmesriikidele eraldatavaid põllumajandustoetusi.

Iirimaa põllumajandusminister Simon Coveney küsis EL-i nõukogu eesistujana esmaspäeval liikmesriikide põllumajandusministritelt seisukohti, kas ollakse nõus ajakavaga, kus nõukogu seisukoht kujundatakse välja märtsiks ning kolmepoolne kokkulepe nõukogu, komisjoni ja parlamendi vahel üritatakse saavutada juuni lõpuks.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu teatel rakendataks Euroopa Parlamendi täiskogule esitatava seisukoha järgi Eestis põllumajanduslike otsetoetuste suhtes 65-protsendist määra EL-i keskmisest, kusjuures see tase saavutatakse alles 2017. aastaks.