Eestis registreeritud kuritegude arv vähenes mullu neli protsenti

Justiitsministeeriumi statistika kohaselt registreerisid uurimisasutused ja prokuratuur mullu 41 006 kuritegu, mida on 2011. aastaga võrreldes neli protsenti vähem.

Justiitsminister Hanno Pevkuri hinnangul võib kuritegevuse taseme langust Eestis pidada normaalseks nähtuseks. "Kuritegevuse kõrge tase, mis iseloomustas Eestit 1990. aastatel ning ka veel kümme aastat tagasi, oleks täna mõeldamatu. Näiteks tapmiste ja mõrvade arv on kümne aastaga langenud pea kolm ning varavastaste kuritegude arv pea kaks korda. Samas ei taha ma ka olla üleliia positiivne, kuna jätkuvalt on kuritegevust Eestis liiga palju ning hulk tööd on veel teha," ütles Pevkur.

Kõige olulisema näitajana tõigi minister möödunud aastast välja vägivaldsete surmade arvu languse taasiseseisvumise järgse aja madalaimale tasemele. "Kui 2003. aastal kaotas vägivaldse ründe tõttu Eestis elu 148 inimest ja üle-eelmisel aastal 65, siis eelmise aasta esialgsetel andmetel 57. Sealjuures tuleb märkida, et endiselt on Eestis tapmised valdaval enamikul juhtudel seotud alkoholi liigtarbimisega kas tuttavate või pere seltsis, kus tühjast tekkiv tüli kasvab kõigi osapoolte jaoks üle tragöödiaks. Kuigi tapmiste arv on rekordmadal, ei saa sellega siiski kuidagi rahule jääda, kuna Euroopa keskmise tasemeni jõudmiseks peaks tapmiste arv langema veel poole võrra," lausus Pevkur.

Kergemate vägivallakuritegude osas paistis 2012. aastal silma kehalise väärkohtlemise juhtumite registreerimise kasv 11 protsendi võrra ehk 4785 juhtumilt 5328 juhtumini. Kehalise väärkohtlemiste arvu kasvu kommenteerides ütles justiitsminister, et nende kuritegude arvu kasv oli märgatav eelkõige Põhja prefektuuris ehk Harjumaal. "Ilma Harjumaal toimunud kasvuta, mis ulatus 27 protsendini, oleks nende kuritegude arv Eestis tervikuna vähenenud," lisas minister.

Riigi peaprokurör Norman Aasa sõnul pöörasid uurimisasutused ja prokuratuur 2012. aastal jätkuvalt suurt tähelepanu organiseeritud ja raske kuritegevuse avastamisele, samuti alaealiste vastu pandud seksuaalkuritegudele. "Kohtu alla antud organiseeritud narkokuritegevuse juhtumite ja kuritegelike ühenduste arv on oluliselt tõusnud," sõnas Aas.

Varavastaste kuritegude osas toimus 2012. aastal langus 18734 kuriteoni, vähenedes aastaga seitse protsendi, röövimiste arv vähenes veelgi enam ehk 13 protsendi 458 kuriteoni. Kelmuste koguarv jäi 2011. aasta taseme lähedale, aastaga registreeriti 3731 kelmust ehk aasta varasemast kaks protsenti vähem . "Varavastaste kuritegude osas on langus küll meeldiv, kuid peame siiski meeles pidama, et suur osa varguse ohvreid Eestis endiselt politsei poole ei pöördu. Tahan siinkohal öelda, et kuigi poleks vastutustundlik lubada, et politsei saab kõik vargad kätte, on igal aastal siiski tuhandeid varguse ja röövimise juhtumeid, mille politsei lahendab ning kus ka omanikud oma vara tagasi saavad," ütles justiitsminister Hanno Pevkur.

Endiselt on kõige levinumad varavastased kuriteod, mis moodustavad kõigist kuritegudest 56 protsenti. Liikluskuritegude arv, mis kasvas 2011. aastal kümnendiku võrra, langes mullu kaks protsenti 3731 kuriteoni.

Kuritegude lahendamise määr püsis sarnaselt 2011. aastaga 50 protsendi juures ehk uurimisasutused ja prokuratuur lahendasid eelmisel aastal 21 725 kuritegu, mis teeb aastaseks kuritegude lahendamise määraks 53 protsenti.

Kuritegude arv 10 000 elaniku kohta oli jätkuvalt suurim Tallinnas ja Ida-Virumaal. Kõige turvalisemad maakonnad olid Hiiu-, Saare-, Lääne- ja Viljandimaa. Kuritegude arv vähenes aastaga kümnes maakonnas, kasvas kahes ning jäi 2011. aastaga samale tasemele kolmes maakonnas. Kõige enam langes kuritegude arv eelmisel aastal Viljandimaal, kus registreeriti 21 protsenti võrra vähem kuritegusid.

Kuritegevuse taseme langust kinnitab ka TNS Emori mullu novembris ja detsembris läbiviidud elanikkonna küsitlus, mille kohaselt langes eelnenud aasta jooksul kuriteo ohvriks kaheksa protsenti Eesti elanikest. 2010. aastal oli vastav näitaja 12 ning 2011. aastal üheksa protsenti.