Peeter Waaksi süüdimõistmine jõustus lõplikult

Relvadega seotud kuritegude eest Tartu maakohtu ja Tartu ringkonnakohtu otsusel reaalselt vangi mõistetud Peeter Waaksi süüdimõistmine jõustus esmaspäeval lõplikult, kuna riigikohus ei võtnud tema kaitsja kassatsioonkaebust menetlusse.

Tartu maakohus tunnistas mullu mai keskel Peeter Waaksi (34) süüdi tulirelva lohakas hoidmises ning tulirelva, selle helisummuti ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises ja määras talle nelja-aastase vangistuse. Kuna kriminaalasi lahenes lühimenetluses, vähendati kriminaalmenetluse seadustiku alusel karistust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks jääb kaks aastat ja kaheksa kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algust loetakse tunamullu 4. maist, mil Waaks kinni peeti. Menetluskulude katteks peab Waaks tasuma 1000 eurot.

Novembri alguses jättis Tartu ringkonnakohtus Waaksi süüdi, samuti jäi jõusse talle määratud karistus. Tartu ringkonnakohus tühistas Tartu maakohtu 17. mai otsuse vaid asitõendite hävitamise osas ja otsustas tagastada omastele Ago Ursel Waaksi riided, jalatsid ja muud esemed, mida isik kandis tulevahetuse ajal. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.

Maakohtu otsuse vaidlustas ringkonnakohtus süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Sirje Must, kes palus mõista Waaks õigeks tulirelva lohakas hoidmises. Kaitsja taotlusega mittenõustumisel palus Must vähendada ringkonnakohtul Waaksile mõistetud karistust ja mõista kandmata karistus tingimisi. Lisaks palus kaitsja jätta menetluskulud riigi hüvitada ning tühistada maakohtu korraldus asitõendite suhtes tarvitusele võetavate meetmete suhtes, mis näeb ette Ago Ursel Waaksi riiete, jalatsite jm isiklike esemete hävitamise.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus uuritud tõenditest õigesti järeldanud, et Peeter Waaks ei täitnud nõuetekohaselt oma seadusest tulenevat kohustust hoida relva viisil, mis välistab kõrvaliste isikute juurdepääsu. Ago Ursel Waaks ei tohtinud relvale ligipääsu omada, kuid asjas on leidnud tuvastamist, et Peeter Waaks oli teadlik sellest, et tema isa teab samuti relvakapi võtme asukohta. Peeter Waaks ei täitnud oma hoolsuskohustust nõutaval viisil ega taganud ohutust. Kui süüdistatav oleks relvaseaduse nõuete kohaselt järginud tulirelva hoidmise kohustust, oleks relv pidanud asuma lukustatud relvakapis ning tema isa ei oleks pidanud sellele füüsiliselt ligi pääsema.

"Peeter Waaksi tegemata teo ja tagajärje vahel esineb põhjuslik seos. Kui Peeter Waaks oleks toime pannud teo vastavalt relvaseadusele ehk hoidnud tulirelva lukustatud relvakapis, et oleks välistatud kõrvaliste isikute ligipääs tulirelvale, ei oleks tema isa saanud politseitöötajate poolt läbiviidud läbiotsimise käigus poja poolt lohakalt hoitud tulirelva kasutada ja kuritegu toime panna," märkis ringkonnakohus.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga, et süüdistatavat on põhjendatud tulirelva, selle helisummuti ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest karistada vangistusega sanktsiooni keskmise määra lähedaselt. Siinjuures on süüdistatava süü suuruse hindamisel oluliseks kriteeriumiks tegude toimepanemise korduvus.

Kaitsja taotluse osas tagastada omastele asitõenditeks tunnistatud Ago Ursel Waaksi riided, jalatsid ja muud isiklikud esemed leidis ringkonnakohus, et kohtueelse uurimise ja kohtumenetluse lõppedes on nimetatud taotlus aktsepteeritav ja sellega ei rikuta teiste menetlusosaliste õigustatud huve.

Seejärel esitas Waaksi kaitsja kassatsioonkaebuse riigikohtusse, kuid kuna see ei saanud esmaspäeval menetlusluba, jõustus Waaksi süüdimõistmine ja karistamine lõplikult.

Süüdistuse kohaselt hoidis Peeter Waaks talle väljastatud relvaloal märgitud tulirelva OP-SKS lohakalt Põlvamaal Orava vallas Piusa küla Waaksi talus. Sellega võimaldas Peeter Waaks oma isale Ago Ursel Waaksile ligipääsu nimetatud tulirelvale, mistõttu õnnestus Ago Urselil tunamullu 4. mail Waaksi talus eelnimetatud vintraudne püss enda valdusse saada ning kella 13 paiku tulistas Ago Ursel kriminaalasja eeluurimise raames läbiotsimist teostanud politseiametnikke ning kaitsepolitseiametnikke. Tulistamise tagajärjel hukkus kaitsepolitseinik Tarmo Laul. Samuti tekitas Ago Ursel Waaks tervisekahjustusi veel ühele kaitsepolitseiametnikule ja ühele politseiametnikule. Talunik ise sai tulevahetuses surma.

Peeter Waaksile on esitatud süüdistus ka selles, et ta omandas aastatel 1999-2000 ebaseaduslikult jahipüssi ZK, millest ta lasi oma tuttaval, kellel puudus relva parandamise või ümbertegemise luba, valmistada vintraudse tulirelva. Lisaks sellele lasi ta valmistada relvale helisummuti ja optilise sihiku. Samuti süüdistatakse Waaksi selles, et ta soetas 2005. aastal sileraudsest jahipüssist IžK valmistatud vintraudse tulirelva Special koos helisummuti ja padrunitega ning 2010. aastal püstoli Margo koos helisummuti ja padrunitega. Kindlakstegemata ajal soetas Waaks ka püstoli TT koos kolme padrunisalvega ja suures koguses erinevat laskemoona.

Kaitsepolitseinikud leidsid relvad koos helisummutite ja laskemoonaga erinevate läbiotsimiste käigus.

Peeter Waaksi süüdistatakse tulirelva lohakas hoidmises, mille tulemusel pani tema isa süüteo varjamise eesmärgil toime tapmiskatse vähemalt kahe inimese suhtes. Samuti süüdistatakse Waaksi suures koguses tulirelva laskemoona ja helisummuti ebaseaduslikus käitlemises ning vähemalt teist korda tulirelva ebaseaduslikus käitlemises.

Tulirelva lohaka hoidmise süüdistusega päädinud kriminaalmenetluse kohtueelset uurimist viis läbi politsei- ja piirivalveameti kriminaalpolitseiosakond. Relvade, helisummutite ja laskemoona ebaseadusliku käitlemisega seotud kriminaalasja kohtueelset uurimist viis läbi kaitsepolitseiamet.