President andis armu abikaasa mõrvarile ja hõimlase tapjale

Kui president Toomas Hendrik Ilves on oma ametiajal paistnud silma sellega, et on jätnud enamuse süüdimõistetud kurjategijate armuandmispalved rahuldamata, siis oma teisipäevase otsusega lasi riigipea vabadusse abikaasa julma mõrva eest karistust kandnud naise ning elukaaslase õe tapnud teise naise.

Presidendilt armu saanud Liliya Artamonova sooritas julma kuritöö 2005. aasta augusti keskel, kui olles oma abikaasast lahutamas, soovis saada endale mehele kuulunud korterit. Naine korraldas abikaasaga Ida-Virumaal surnuaial kohtumise, võttes eelnevalt kaasa haamri ja kirve ning kutsudes sündmuskohale ka oma kaks venda. Nimelt lootis Artamonova provotseerida oma abikaasaga kakluse ning oli kindel, et löömingusse sekkuvad ka vennad. Artamonova plaan läkski täide ning kolmik peksis kannatanu vaeseomaks. Seejärel vedasid nad mehe jõe äärde, kus Artamonova hoidis oimetu mehe pead seni vee all, kuni ohver uppus.

Politsei jõudis Artamonova tabamiseni sama aasta oktoobri alguses ning naine ongi sellest ajast saadik trellide taga veetnud. Viru maakohtu 2007. aasta 14. detsembri otsusega sai Artamonova ähvardamise ja mõrva eest 14-aastase vangistuse. Kuna tema karistusaeg algas 2005. aasta 1. oktoobris, jõudis ta enne presidendilt armu saamist ära kanda ligi seitsme ja poole aasta pikkuse vangistusaja.

Presidendilt sai teisipäevase otsusega armu ka 27-aastane Merli Kalajõgi, kelle Harju maakohus mõistis 2009. aasta detsembri alguses süüdi tapmises ja karistas kuueaastase vangistusega. Riigipea otsusel peab Kalajõgi olema kuni karistusaja lõpuni kriminaalhooldaja järelevalve all.

Politsei uurimisandmetel toimus raske kuritöö 2008. aasta 9. septembri õhtul kella 20.45 ajal Tammsaare teel Mustika kaubanduskeskuse lähedal, kus Kalajõgi haaras noa ja pussitas endast kaheksa aastat vanemat sookaaslast. Pärast pussitamist helistas kahtlustatav ise kiirabisse ja jäi sündmuskohale politseinikke ootama. Kiirabi viis üliraskelt vigastada saanud kannatanu haiglasse, kuid meedikutel ei õnnestunud tema elu päästa ja ta suri järgmise päeva hommikul.

Ringkonnaprokuröri Ainar Koigi sõnul viisid traagilise veretööni segased peresuhted, mille käigus läksid omavahel tülli Kalajõgi ning tema elukaaslase õde. 2008. aasta 9. septembri õhtul asusid naised Tallinnas tänaval tüli klaarima ning peagi puhkes rüselus. Politsei tuvastas uurimise käigus, et varem endale noa taskusse pistnud Kalajõgi võttis külmrelva välja ja torkas selle sihilikult ohvrile südamesse. Kalajõgi vaidles sellele kohtus vastu, kinnitades, et oli oma elukaaslase õega kohtuma minnes võtnud noa kaasa enesekaitseks, mitte kellegi tahtlikuks tapmiseks.

Kalajõgi selgitas, et ka rüseluse käigus ei tahtnud ta ohvrit pussitada. Ta väitis, et teine naine ründas teda esimesena, noa haaras ta enesekaitseks ning ilmselt tõmbas ohver ise rüseluse käigus endale noa südamesse.

Koigi sõnul otsustas ta maakohtus nõuda kohtualusele kuueaastast ehk miinimumkaristust, kuna noore naise varasem minevik oli laitmatu, samuti aitas ta uurimisele igati kaasa. Ühtlasi kahetses naine juhtunut ja oma viimases sõnas vabandas kannatanute ees.