Grippi haigestumine püsib kõrgel tasemel

Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ja grippi haigestumine Eestis on stabiliseerumas, kuid püsib veel suhteliselt kõrgel tasemel, haigestumiste juurdekasv on aeglustunud.

Eelmisel nädalal vajas terviseameti andmetel ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstiabi 8582 inimest, neist 47 protsenti olid lapsed.

Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 640. Eesti keskmisest oluliselt suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Läänemaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, Viljandi- ja Tartumaal.

Gripiviirustest tingitud haigestumiste osakaal oli eelmisel nädalal 68 protsenti.

Grippi haigestumise intensiivsust võib endiselt lugeda keskmiseks ning gripilevikut laialdaseks. Haigestumus on stabiliseerunud. Endiselt on haigestunute seas enim kuni 15 aastaseid lapsi.

Esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal haiglaravi 31 gripiviirusega patsienti. Hooaja algusest on hospitaliseeritud 124 patsienti, neist alates jaanuarist 97.

44 patsienti hospitaliseeriti vanusrühmas 0-4, 25 patsienti vanusrühmas 5-14, 35 patsienti vanusrühmas 15- 64 ning 19 vanemaealiste vanusrühmas.

Möödunud nädalal said kinnituse 130 gripiviirust, neist 80 olid A- ja 50 B- gripiviirused.

Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud grippi 398 korral, neist 211 korral on olnud tegu A- ja 187 korral B-gripi juhuga.

Umbes 30 protsendil juhtudest oli haigestumine seotud muude respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavate viirustega.

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel hinnatakse haigestumuse intensiivsust kõrgeks Belgias, Saksamaal, Luksemburgis ja Rootsis ning madalaks Bulgaarias, Küproses Kreekas, Poolas ja Suurbritannias.

Ülejäänud riigid hindavad haigestumuse intensiivsust keskmiseks.