Töötajad lahkuvad politseist ja piirivalvest

Politsei- ja piirivalveamet kaotab iga aastaga sada töötajat, see teeb isikkoosseisu kaotusena paar protsenti aastas, kirjutab Postimees.

Ligi 6000 töötajaga organisatsioonis on napilt üle 4300 vormikandja. Seda on 333 ametnikku vähem, kui kolm aastat tagasi. Kõige hullem on olukord Ida-Virumaal ja Tallinnas.

Kriminaalpolitseiga on pealtnäha kõik korras ja ametikohad täidetud. Probleem on korrakaitsetööd tegevates üksustes ehk siis patrullidega. "Meile on väga oluline selline kiire kaadri voolavus pidama saada," tunnistab korrakaitsepolitseid Eestis juhtiv Tarmo Miilits.

Sel aastal on PPA-l plaanis kasvatada keskmiselt töös olevate patrullide arvu vabariigis mulluselt 93-lt sajani. Paljus tuleb see aga abipolitseinike lisandumisega ja käivituva e-välimenetlusega. Viimane hoiab kokku tuhandeid töötunde ja bürokraatiat ning lubab patrullidel kirjatöö asemel tegeleda rohkem vahetute rikkumistega.

Teenistusest lahkuvad parimas füüsilises vormis, kolme-nelja-aastase töökogemusega noored mehed. Nad lahkuvad, sest neil kaob tasuta saadud kõrghariduse tõttu riigi ees võetud kohustus riiki teenida. Näiteks Lääne prefektuurist lahkus mullu korraga patrullist terve kamp tugevaid noori mehi – rekkajuhtideks. Mehi ei meelita patrullpolitseiniku umbes 700-eurone netopalk.

Miilits näeb võimalikke probleeme 2018. aastas, kui Eestist saab Euroopa Liidu eesistujamaa ja siin toimuvad mitmed poliitilised tippsündmused. "Siis läheb meil praeguse koosseisuga nende ürituste julgestamine reaalselt tõesti raskeks."