Haigestumine viirusnakkustesse on stabiliseerunud

Eestis pöördus eelmisel nädalal ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 9318 haigestunut, mis on samas suurusjärgus nagu eelmisel nädalal.

Nädal varem pöördus arstide poole ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 9439 haigestunut.

Terviseameti andmetel olid möödunud nädalal haigestunutest 44 protsenti lapsed.

Väikest haigestumise kasvu märkisid meedikud Hiiumaal, Narvas, Valga- ja Viljandimaal, mujal püsis haigestumine stabiilsena või oli langustrendis.

Kuigi arstide poole pöördunute üldarv enam ei kasvanud, suurenes pöördujate hulgas vanemaealiste osakaal, kes olid haigestunud grippi. Haigestumine vanemaealiste inimeste seas pea kahekordistus, teiste vanusrühmade puhul haigestumine langes.

Kõrgema intensiivsusega haigestumiste periood kestab reeglina 5-7 nädalat, millest esimesel 2-3 nädalal haigestunute hulk kasvab kiiresti, sellele järgneb haigestumiste stabiliseerumise aeg 2-3 nädalat, mille järel hakkab haigestunute koguhulk juba langema.

Eesti on praegu haigestumuse stabiliseerumise faasis. Grippi Haigestumise intensiivust saab hinnata endiselt keskmiseks ning gripi levikut laialdaseks.

E-Tervise sihtasutuse esialgsetel andmetel vajas möödunud nädalal haiglaravi 11 gripiviirusega patsienti. Hooaja algusest on hospitaliseeritud 252 patsienti.

Veebruaris suri gripi tõttu kaks inimest vanuses 77 ja 66 eluaastat, mõlemad kuulusid haigestumise riskirühmadesse. Kokku on hooaja algusest surnud viis inimest, neist neli olid eagrupis 65 ja vanemad.