Haiglatel on palgaraha vaid miinimumi tõstmiseks

Pilt on illustratiivne FOTO: Aigar NagelHaiglad tõstsid küll vastavalt kollektiivkokkuleppele 1. märtsil meditsiinitöötajate palka, ent nii mõneski kohas tähendas see, et kadus võimalus maksta suuremat tasu kogenumatele töötajatele, sest raha leiti vaid miinimumi tõstmiseks, kirjutab Postimees.

 

Haiglate liidu esimees, Pärnu haigla juht Urmas Sule tõdes, et palk ei tõuse mitte kõigil töötajatel ja rahalised võimalused on väga piiratud. Kuna palgateema on delikaatne, ütles ta, et toimunud palgapoliitika muutusi tahetakse praegu arutada inimestega haiglates omavahel. «Meil Pärnu haiglas näiteks on üle 1200 töötaja, mis on päris suur arv. Tegelik arusaam muutustest jõuab aga inimesteni ikka esimese märtsikuu palgana, mis kantakse üle 10. aprilliks,» lausus ta Postimehele.

Rakvere haigla tõstis töötasu nendel arstidel, õdedel ja hooldajatel ning nendega kollektiivlepingu järgi võrdsustatud töötajatel, kes varemalt said palka alla uue kehtestatud miinimumi. Selliseid töötajaid oli Rakvere haiglas ligi 300. Haigla juhatuse esimees Ain Suurkaev nentis, et tegelikult käib kollektiivleppe selle kohustuse täitmine Rakvere haiglale üle jõu. «Puudu on umbes 240 000 eurot nende kulude katteks, mis tuleneb erinevusest haigla kohustuste ja haigekassa hinnakirjade vahel,» oli Suurkaev kimbatuses. «Haigekassa hinnakirjamuudatused seda kuidagi ei toeta. Pikalt võiks veel rääkida majandamiskulude, eriti elektri hüppelisest kallinemisest ja nii edasi.»

Suurkaev ütles Postimehele, et haigla otsuseid on kõvasti mõjutanud sügisene arstide streik. «Selle järel pandi uus alampiir paika ja loodi olukord, kus haigla peab kärpima kõiki muid kulusid – seadmed, tarvikud, remont ja hooldus vms. Tõenäoliselt hakkab töötasu kulude komponent meie haigla eelarves lähenema 65 protsendile. See on suuresti meie jaoks kriitilise mahupiiri ületamine,» lausus ta.

Tartu Ülikooli kliinikumi kinnitusel täidavad nad riikliku leppega ette nähtud nõuded – umbes 70 protsenti arstidest saab kuueprotsendilise palgatõusu, 80 protsendil õdedest tõuseb palk sõltuvalt töötaja kvalifikatsiooniastmest 2–17,5 protsenti ning umbes 90 protsenti hooldajatest saab palgatõusu vahemikus 4,5–23 protsenti.

Palgafondi võimaldavad veidike suurendada streigi tulemusel tõstetud haigekassa hinnakirja hinnad. «Palgakomponendi tõus ei realiseerunud lubatud kuue protsendi suuruse hinnatõusuna meie haigekassa raviteenustelepingutes, hinnatõus jääb vaid umbes 2,5–3 protsendi piiresse,» ütles Tartu Ülikooli kliinikumi avalike suhete juht Kristi Tael, lisades, et kõik haigekassalepingud ei ole veel sõlmitud. Seetõttu on tema sõnul praeguseks selge, et enam ei ole võimalik tagada endisel moel seni kliinikumis olnud töötajate palgaerisusi, mis võtsid arvesse näiteks töö intensiivsust või töötaja kogemusi.

Põhja-Eesti regionaalhaigla tõstis märtsist arstide palka kuni kuus protsenti, õdedel kuni 10 protsenti ja hooldajatel kuni 12 protsenti.

Ida-Tallinna keskhaigla juhatuse esimees Ralf Allikvee kinnitas lakooniliselt, et haigla täidab miinimumkokkuleppe, ning 1. märtsist tõsteti tervishoiutöötajate tunnitasu miinimummäära vastavalt kollektiivlepingus kokkulepitule. Palgatõusu sai seega ligi 30 protsenti asutuse meditsiinitöötajaist.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD