Märtsis ei hukkunud liiklusõnnetustes ühtegi inimest

Esialgsetel andmetel ei hukkunud märtsis liiklusõnnetustes ühtegi inimest, tegemist on esimese liikluses hukkunuteta kuuga Eesti lähiajaloos.

Viimati hukkus Eestis liiklusõnnetuses inimene 26. veebruaril Viljandimaal Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia maanteel, kus hukkus kaubikult löögi saanud helkurita ja valgustamata jalakäija.

Maanteeameti andmetel on tänavu liiklusõnnetustes hukkunud neli inimest, mullu kolme kuuga kaotas liikluses elu 29 inimest. Kõik neli tänavu liiklusõnnetustes hukkunut olid jalakäijad. Kolm jalakäijat on tänavu surma saanud Tallinnas ja üks Viljandimaal.

Ka jaanuar ja veebruar on olnud erakordselt ohvritevaesed kuud. Nii jaanuaris kui ka veebruaris sai Eestis liiklusõnnetustes surma kaks inimest.

Liiklusõnnetustes hukkus kaks inimest ka 2009. aasta juunis, muidu on viimastel aastakümnetel liiklusohvrite hulk kuus olnud alati oluliselt suurem. Sellel aastatuhandel on ohvriterohkeim kuu liikluses olnud 2002. aasta juuni, kui liiklusõnnetustes hukkus 32 inimest.

Politsei- ja piirivalveameti andmetel juhtus mullu Eestis 1356 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles hukkus 88 ja sai vigastada 1681 inimest. 2011. aastal juhtus Eestis kokku 1487 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles hukkus 101 ja sai vigastada 1904 inimest. Seega oli eelmine aasta liikluses parem nii õnnetuste koguarvu, vigastatute kui ka hukkunute arvu poolest.

2010. aastal oli Eestis 1349 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles sai vigastada 1742 ja hukkus 79 inimest. 2010. aasta oli esimene aasta rohkem kui poole sajandi järel, kui liiklusõnnetusteshukkunute arv jäi alla saja. 2009. aastal juhtus 1501 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles sai vigastada 1931 ja hukkus 100 inimest.

Liikluses hukkunute aastane arv tõusis Eestis üle saja 1947. aastal.

2008. aastal hukkus Eestis toimunud 1868 liiklusõnnetuses 132 ja sai vigastada 2398 inimest. Viimase poole sajandi kõige traagilisem aasta oli 1991, kui Eestis hukkus liikluses 491 ja sai vigastada 2175 inimest