Uuring: korteri ruutmeetri energiakulu ületab eramu oma 30 protsenti

Eesti Energia e-teeninduses täidetud 10 000 energiaprofiili andmetel on eramute keskmine energiakulu ruutmeetri kohta 12,67 eurot, korteri puhul aga 30 protsenti rohkem ehk 16,53 eurot.

Ehkki hinnanguliselt tarbitakse suurem osa kodumajapidamiste energiakulust kortermajades, on suurim energiasääst seni saavutatud siiski eramutes, kirjutab Eesti Energia energiasäästu valdkonna projektijuht Teet Kerem ettevõtte blogis.

Nii suur erinevus eramute ja korterite energiakulude vahel tuleneb Keremi sõnul sellest, et eramuomanikud on motiveeritumad energiasäästu investeerima. "Põhiküsimus ongi selles, et kas vastutus on jagatud või mitte. Eramu puhul vastutab energiakulude tekkimise ja maksmise eest enamasti üks perekond. Seetõttu tuntakse ka rohkem huvi kokkuhoiu võimalusi pakkuvate lahenduste vastu," selgitas Kerem.

Peamine erisus eramute ja korterite energiatarbe vahel tekib soojustusest ja küttekuludest. Energiaprofiilidest selgub, et kodu seinad on soojustatud 55 protsendil eramutest ja 33 protsendil korteritest. Katus, pööning ja keldikorrus on soojustatud 56 protsendil eramutest ja 34 protsendil korteritest. Akende vahetamise osas on seis võrdsem – profiilide andmeil on aknad vahetatud nii kolmel neljandikul eramutest kui ka korteritest.  

Profiili täitnud kortermajade elanikest on 59 protsenti kaugküttel, mis on elektri- ja õlikütte kõrval üks kallemaid kütteliike. Kaugkütte hind võib piirkonniti erineda mitu korda ja olla isegi ligikaudu kolm korda kallim kui kütmine maa- või õhk-vesi soojuspumbaga. Eramutes on kõige levinum kütteliik ahiküte, kuid viimaste aastate jooksul on oluliselt kasvanud ka soojuspumpade kasutamine.  

Energiaprofiilidest ilmneb ka, et keskmine toatemperatuur nii eramutes kui ka korterites on ligi 21 kraadi, mida loetakse optimaalseks sisetemperatuuriks. Samas vastas 15 protsenti profiili täitnutest, et nende kodus on keskmine toatemperatuur 23 kraadi ja rohkem.  

Toatemperatuuri reguleerimine on oluline energiakulude kokkuhoiu võimalus, sest isegi ühe kraadi võrra toatemperatuuri alandamine tähendab ligi viieprotsendilist küttekulu alanemist, märkis Kerem.

"Suurem osa Eesti korterelamutest on endiselt ruutmeetripõhisel küttekulu arvestusel, mistõttu pole korterites võimalik individuaalseid küttekulusid juhtida. Ehkki suurima Kredexi rekonstrueerimistoetuse määra üks eeldus on kütteregulaatorite ja -kulujaoturite paigaldamine, on need lahendused paigaldatud vähestesse kaugküttega kortermajadesse. Ometi on need soojustuse kõrval üks tulemuslikemaid viise küttekulude juhtimiseks," ütles Kerem.

Ehitisregistri statistika näitab, et ligi 70 protsenti juba ehitatud eramutest ja 94 protsenti kortermajadest kuulub energiaklassi D või sellest madalamasse energiaklassi.

Energiaprofiili on Eesti Energia e-teeninduses täitnud 5000 eramuomanikku ja 4500 korteriomanikku.