President Ilves väljendas uhkust Eesti missioonisõdurite üle

Langenud ja vigastada saanud kaitseväelaste lapsi toetava Carolin Illenzeeri Fondi heategevuslikul õhtusöögil esinenud president Toomas Hendrik Ilves väljendas esmaspäeval uhkust Eesti missioonisõdurite üle ning rõhutas samas, et riik peab oma sõdurite eest hoolitsema ning neid toetama ka pärast missioonide lõppu.

"Toetame üheskoos Carolin Illenzeeri Fondi kaudu langenud ja vigastada saanud kaitseväelaste lapsi. Neid lapsi on praegu 45, aga teame juba, et sel suvel peaks sündima veel üks väike tüdruk. Tänase heategevusliku õhtusöögi tulu läheb just nende laste hariduse ja huvitegevuse toetuseks," märkis president lennusadamas toimunud õhtusöögil.

Ilves meenutas, et Eesti osaleb erinevatel rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel alates 1995. aastast ja sellest saadik on Eesti riik saatnud välismissioonidele üle 2500 mehe ja naise. "Tänaselgi hommikul kohtusin Paldiskis järjekordse Afganistani suunduva jalaväekompaniiga Estcoy 16, kellest kahele kolmandikule algab kohe esimene välismissioon. Mul oli uhke tunne seista kõigi nende meeste ja naiste ees, nende Eesti sõdurite ees," rõhutas Ilves.

Riigipea sõnul on paraku viimase 18 aasta jooksul tulnud ette ka kurbi ja pöördumatult traagilisi hetki. 130 kaitseväelast on saanud operatsioonidel või koduses teenistuses haavata ja vigastada. 11 meest on langenud lahinguväljal. "On selge, et kui Eesti parlament ja valitsus langetavad otsuse lähetada oma kaitseväelased lahingusse, siis võtab riik koos sellega ka suure vastutuse. Vastutuse nii kaitseväelaste endi kui ka nende lähedaste eest. Vastutuse eelkõige selles mõttes, et Eesti riik peab tegema kõik endast oleneva, et meie lahingüksustel oleks parim võimalik väljaõpe ja parim võimalik varustus just konkreetse sõjalise operatsiooni edukaks läbimiseks," rääkis Ilves.

Tema sõnul võtab riik vastutuse ka lahingust naasvate kaitseväelaste eest ning riigil tuleb igapäevase tähelepanu, hoole ja mõistmisega suhtuda sellesse, et nii mõnigi lahing või vahejuhtum võib kaitseväelase või tema pere jaoks kesta väga pikalt. "See vajab kõigi selles vallas töötavate psühholoogide ja ohvitseride kannatlikkust ning järjekindlust sealgi, kus tundub, et abivajaja lükkab abi eemale. Kaitseministeerium ja kaitsevägi peavad hea seisma selle eest, et keegi Eesti huvide eest võidelnuist ei tunneks end sellesama Eesti poolt hüljatuna," ütles Ilves.

Presidendi sõnul on teisipäeval tähistataval veteranipäeval, kuid ka edaspidi kõigil võimalus näidata oma solidaarsust kodus või kaugemal missioonidel teeninud kaitseväelastega, kinnitades rinda veteranide uus toetussümbol – rahvusvärvides sinilill. "Mina kannan seda sinilillemärki, sest olen uhke nende üle, kes kaitsevad Eestit lähedal ja kaugel. Pealegi, sinilill on üks väheseid lilli, mis homsel veteranipäeval õitseb. Arvestades tänavust talve, mis kevadeks alles kasvab," ütles Ilves.

President avaldas heameelt kodanikualgatuste üle, mille üheks väljundiks on ka Carolin Illenzeeri Fond. "Carolin Illenzeeri Fond on sümboli tähendusega. See näitab Eesti kodanikuühiskonna tugevnemist, meie hoolivust ja üksteise märkamist. Teadmine, et ühiskond hoolib kaitseväelastest ja nende peredest; teadmine, et kui midagi juhtub, ei jäeta kedagi üksi, et lastel aidatakse saada hea haridus – see annab kindluse Eesti kaitsmise enda elukutseks valinutele," rääkis Ilves.