Kindlat usku tunnistab neljandik Eesti elanikest

Kindlat usku tunnistab 15-aastasest ja vanemast Eesti elanikkonnast 320 872 inimest ehk 29 protsenti, võrreldes 2000. aasta rahvaloendusega pole see protsent muutunud, teatas statistikaamet.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli järgijaid 90 usuvoolul kuid 54 protsenti elanikest ei pidanud omaks ühtegi usku. Võrreldes 2000. aasta loendusega oli rohkem ka neid, kes ei soovinud usuküsimustele vastata, moodustades kokku 14 protsenti. 2011. aasta loendusel oli 15-aastase ja vanema elanikkonna seas levinuim õigeusk, mida tunnistas 16 protsenti ja luteri usk, mida tunnistas 10 protsenti.

15-aastastest ja vanematest eestlastest tunnistas kindlat usku 19 protsenti ja mitte-eestlastest 50 protsenti.

Eestlaste seas on levinuim luteriusk, mida tunnistas 14 protsenti, luterlaseks pidas ennast ka 27 protsenti Eestis elavatest soomlastest, 15 protsenti sakslastest ja 14 protsenti lätlastest. Õigeusku pidas omaks 51 protsenti Eesti valgevenelastest, 50 protsenti ukrainlastest, 47 protsenti venelastest ning 41 protsenti armeenlastest. 47 protsenti Eestis elavatest poolakatest ja 33 protsenti leedulastest on katoliiklased. Islami usk on levinum tatarlaste seas.

Eesti linnades elab kolm korda rohkem usklikke kui maa-asulates, see on seotud eelkõige elanikkonna rahvuskoosseisuga.