Viru ringkonnaprokuratuuri jõudis järjekordne kaebus Ida-Viru keskhaigla (IVKH) tegevuse peale, milles eakas naine kahtlustab oma poja surmas väidetavalt ravivõtetel eksinud meedikuid, kirjutab Postimees.
79-aastane Nadežda Beljanina koos abikaasaga jäid lasteta mullu 25. novembril 2012. Sel päeval suri nende noorem poeg, 42-aastane Valeri, kirjutab Postimees.
Beljanina sõnul pöördus Valeri valu pärast korduvalt perearsti poole, kes kirjutas välja pakkide viisi ravimeid. Mullu märtsis oli mees kaks päeva IVKH-s. «Ma soovisin kogu aeg, et teda uuritaks, et antaks saatekiri Tartusse või Tallinna, aga seda juttu ei võtnud keegi kuulda. Vaja olnuks nõuda, rusikaga lauale virutada, aga Valeri oli meil hästi kasvatatud, tagasihoidlik. Kästi võtta valuvaigisteid ja ta võttis. Kahe haiglapäeva jooksul tehti talle tilgutit ja saadeti koju, nagu oleks kõik korras. Seejärel algasid uuesti asjatud visiidid perearsti juurde,» rääkis eakas naine.
24. novembri õhtul valmistus Valeri tööle minema, kuid tal hakkas paha ja ta minestas. Kiiresti kohale jõunud kiirabibrigaad vaatas mehe üle ning otsustas, et ta tuleb kiiresti haiglasse viia. Mis haiglas juhtus, Beljanina ei tea, kuid mõne tunni pärast helistas poeg ja ütles, et ta saadetakse koju.
Valeri isa jooksis tuttavad läbi, leidis auto ja tõi raskes seisundis poja koju. Kogu öö ei saanud pere magada, sest poeg viskles valude käes. Varahommikul kutsus ema uuesti kiirabi. Tuli sama brigaad, kes õhtul oli Valeri haiglasse viinud ja viidi seekordki Kohtla-Järvele, kirjutab Postimees.
Ema ja isa läksid haiglasse lõuna paiku ning siis lamas Valeri intensiivravis. Mehel olid suured valud ning haige järjekordse nuukse peale tuli medõde, ajas ruttu vanemad koridori ja vajutas häirenuppu. Kõik jooksid, ema ja isa saadeti koju, öeldi, et Valerile tehakse operatsioon. Mõne tunni pärast tuli kõne, milles teatati, et Valeri on surnud, kirjutab Postimees.
«Me ei tea, mis seal tegelikult toimus, kuid mulle jäi tunne, et Valeri suri, kui me veel haiglas olime. Kuulsime, et ta karjatas kaks korda ja jäi siis vait,» räägib ema. «Mis operatsioonile ta viidi ja kas üldse viidi, pole teada. Meiega ei soovinud sellest keegi rääkida. Ei vastatud isegi minu raevukatele küsimustele, miks ta õhtul haiglast välja lasti, kui kõik oli nii halvasti.»
Hiljem selgus, et nii esimesel kui ka teisel korral viis kiirabi patsiendi haiglasse, pannes diagnoosi: verejooks seedekulglas. Valeri tulnuks kohe operatsioonilauale saata, see võinuks päästa ta elu, kirjutab Postimees.
Siiski lasti pärast läbivaatust erakorralise meditsiini osakonnas Valeri koju diagnoosiga «toidumürgitus» ning soovitusega minna hommikul perearsti juurde, tähele panemata haiguse ehk kaksteistsõrmiksoole mulgustuse peamist, eluohtlikku sümptomit – veri roojas ja okses –, kuigi patsient oksendas ka haiglas.
Ida-Viru keskhaigla kinnitusel ei ole tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni hinnangus kusagil täpselt kirjutatud ega näidatud, et patsiendi surm tulenes meditsiiniteenuste ebakvaliteetsest osutamisest. "Esimesel korral vaatas arst erakorralises osakonnas patsiendi läbi, diagnoos, mille pani kiirabi, ei leidnud kinnitust, sest polnud näitajaid kiireks kirurgiliseks sekkumiseks. Haigla tegevuse kohta teisel korral on antud hinnang komisjoni protokollis. Haigla töötajad annavad antud patsiendi lähedastele teavet tema ravi kohta. Emaga suhtlesid telefoni teel intensiivravi medõde ja vahetu valvekirurg. Vajadusel võivad sugulased saada täiendavat teavet haigla juhtkonnalt. Kahjuks ei anna ravi alati soovitud tulemust," seisab haigla kommentaaris.