Lõbureisile läinud mees valetas politseile loo enda röövimise kohta

Pärnumaal sai kriminaalkaristuse taksojuht, kes läks viieks päevaks Riiga lõbutsema, kuid politseile väitis, et ta oli sellel ajal röövitud ja vangistatud ühe talumaja keldrisse.

15. mail pöördus Pärnus politsei poole mees, kes väitis end olevat kuriteo ohver. Mehe sõnul osutas ta Tallinnas taksoteenust, kui tema sõidukisse sisenesid kaks meest. Üks nendest olevat teda kõva esemega pähe löönud ja ta oli teadvuse kaotanud. Täielikult teadvusele tuli ta enda väitel Pärnumaal Häädemeeste vallas ühes talumaja keldris, kus ta viibis viis päeva. Keldrist pääsenuna läks ta lähedal asuvasse tanklasse, kust ta politseile juhtunust teada andis.

Politsei reageeris sündmusele täie tõsidusega, kuid kontrollimisel selgus, et mehe jutt siiski tõele ei vasta.

Lääne prefektuuri kriminaalbüroo juht Nils Sempelsoni sõnul ilmnes, et mehega midagi nii koletut ei juhtunud. „Mees viibis tegelikult viis päeva lõbureisil Riias. Lähedaste jaoks alibi saamiseks, peitis ta ise oma sõiduki Häädemeestele ja pöördus politsei poole ning väitis, et teda on röövitud,“ rääkis Sempelson.

Nii pöördus esialgu tõsise kuriteo tundunud sündmus avaldaja enda vastu ja temast sai hoopis kahtlustatav kriminaalasjas, mis käsitleb valeütluste ja valevande andmist. Mees tunnistas oma süüd ning Pärnu maakohus mõistis talle kokkuleppemenetluses kolme kuu ja 27 päeva pikkuse tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga.

Sempelson rõhutas, et politsei suhtub toime pandud kuritegudesse täie tõsidusega ning selle kuritarvitamine saab alati karistatud. Samuti märgib kriminaalbüroo juht sedagi, et kuigi näiliselt võib valetunnituse või -ütluste andmine olla süütu, siis lihtsalt lõbu pärast kriminaalselt karistatuks saada võib nii mõnelegi inimesele tulevikus kas või tööotsinguil takistuseks olla.

Karistusseadustiku vastav paragrahv näeb ette kannatanu või tunnistaja poolt kriminaal- või väärteomenetluses või tsiviilkohtu- või halduskohtumenetluses teadvalt vale ütluse andmise eest või menetlusosalise poolt vande all teadvalt vale seletuse või vande all teadvalt vale vara nimekirja või sissetulekute või kulude arvestuse andmise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kui sellega on kaasnenud tõendite kunstlik loomine, karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.