Lõuna-Eesti kriisikomisjon muretseb suurürituste turvalisuse pärast

Põlva maavalitsuses teisipäeval kogunenud Lõuna-Eesti regionaalne kriisikomisjon avaldas muret suurürituste turvalisuse pärast, kuna omavalitsustel puudub ühtne reeglistik selleks tarbeks.

Lõuna päästekeskuse juhi ja kriisikomisjoni esimehe Margo Klaosi sõnul on peamised küsimused, kas ürituste korraldajad suudavad ohte adekvaatselt hinnata, kas riskide hindamiseks on olemas ühtne reeglistik, kas omavalitsused teavad, milliseid riigiasutusi eri ürituste turvalisuse hindamisele kaasata ja kuidas hinnata avalike üritustega seotud ohte ning turvameetmeid, et olla paremini valmis võimalikeks õnnetusteks.

“Iga omavalitsuse poolt kooskõlastuse saanud avalik üritus peab olema planeeritud turvalisust arvestades. Paraku on omavalitsuste kehtestatud reeglistik ning nende igapäevased kogemused väga erinevad, mistõttu puudub ühiselt mõistetav arusaam sellest, milline üritus on turvaline," märkis Klaos.

Riigiasutused, kellega ürituste turvameetmed enamasti kooskõlastatakse, peavad Klaosi sõnul veenduma, et lubadusi täidetakse. Selleks on vajalik omavalitsuste, politsei pääste ja teiste asutuste tihe koostöö planeeritavate avalike ürituste turvalisuse hindamisel ning vajadusel ka täiendavate kohapealsete kontrollide tegemine.

Kriisikomisjoni ja omavalitsuste ühiseks huviks on töötada välja ühtsed põhimõtted ja nõuanded, millest oleks võimalik juhinduda. Riigiasutused annavad ise omavalitsustele nõu, milliste sündmuste puhul oleks vajalik nende kaasamine turvalisuse hindamisse. Kindel eesmärk on võtta avalike ürituste turvalisuse planeerimine ja läbiviimine kõikjal suurema tähelepanu alla, märkis kriisikomisjon.

Põllumajandusministeeriumi nõunik Mari Hõbemäe esitas ülevaate riigi toiduvarudest, mida hoitakse elanikele hädaolukorras jagamiseks. Elanikkonna vajaduste selgitamiseks on läbi viidud uuringud, mis selgitasid, et enamusel eestimaalastest on kodus tagavaraks süüa umbes kahe päeva jagu ning ministeeriumi lepingud toidukäitlemisega tegelevate ettevõtetega tagavad varu veel nädalaks.

Positiivsena jäi kõlama, et pakendatud jookide tagavara on tootmisettevõtetelt saadud info põhjal Lõuna-Eesti piirkonnas kõige suurem. Samas nentis kriisikomisjon, et kui kraanist ja kaevust ei ole võimalik vett võtta, siis tootmis- ja kaubandusettevõtetel jätkuks mittealkohoolseid jooke kokku umbes üheks päevaks.