Eesti Interneti Kogukond nõuab veebis privaatandmete kaitset

Eesti internerikasutajaid koondava MTÜ Eesti Interneti Kogukond hinnangul on murettekitav, et USA valitsuse eriteenistustel on olnud sisuliselt piiramatu ligipääs veebis olevatele inimeste privaatandmetele ning Eesti valitsus peab tagama, et eestlaste põhiseaduslikud õigused privaatsusele oleks tagatud ka internetis.

MTÜ juhib tähelepanu hiljuti ajalehtedele Washington Post ja The Guardian lekitatud dokumenditele, mis näitavad, et USA valitsuse eriteenistustel on olnud PRISM-nimelise projekti raames juba aastaid suhteliselt piiramatu juurdepääs privaatsetele isikuandmetele, mis asuvad mitmete USA tehnoloogiafirmade serverites ja teenustes.

Välja on toodud sellised nimed nagu Microsoft, Yahoo, Google, Facebook, Paltalk, YouTube, AOL, Skype ning Apple.

Eesti Interneti Kogukond on veendunud, et projekti raames kogutud ja analüüsitud ka eestlaste privaatseid andmeid ning kirjavahetust. Ühtlasi on The Guardiani ajakirjanikud avastanud, et PRISM-i raames kogutud andmed ei jäänud ainult USA eriteenistustele, vaid neid jagati ka liitlastega. Siiani on kinnitust leidnud andmete jagamine Ühendkuningriigi eriteenistusele GCHQ.

“Juhul kui selgub, et USA eriteenistused on eestlaste kohta kogutud privaatseid isikuandmeid ja eestlaste kirjavahetust jaganud ka oma liitlastega Eestis, on kahtlemata tegu Eesti kodanike põhiseaduslike õiguste rikkumisega,” ütles Eesti Interneti Kogukonna juhatuse esimees Saskia Kiisel.

Tema sõnul nõuab teabe hankimine läbi sõnumisaladuse rikkumise ka Eesti vastuluurelt kohtu loa hankimist ning sellest nõudest ei tohi mööda minna mitte mingil juhul.

Eesti Interneti Kogukonna juhatuse aseesimees Elver Loho lisas, et riikidevaheline JOKK-skeemitamine inimeste põhiõigustega on lubamatu. “Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonil tuleb kindlaks teha, kas Eesti eriteenistused on kogunud eestlaste kohta andmeid rikkudes Eesti põhiseadust, kasutades allikana PRISM-projekti või muud eriteenistuste rahvusvahelise koostöö JOKK-skeemi, minnes niimoodi mööda põhiseaduse antud garantiidest, kus eestlase sõnumisaladuse rikkumise peab iga juhtumi korral heaks kiitma Eesti kohtunik," märkis Loho.

Tema sõnul on käesoleva skandaali puhul USA ametivõimud korduvalt rõhutanud, et projektil oli korralik järelevalve, mis vähendas või välistas USA kodanike liigse jälgimise. "Nii see tõesti on, et USA põhiseadus kaitseb ainult tolle riigi kodanikke. Sisuliselt ei ole teiste riikide kodanikel USA globaalse lausjälgimissüsteemi ees mingit õigust privaatsusele," lisas Loho.

Ta näeb probleemi ka Eesti kodanikest Skype’i arendajate tegevuses. “Kui peaks välja tulema, et eestlastest Skype’i arendajad osalesid tagaukse ehitamises, või olid sellest teadlikud, siis võisid nad käituda küll USA seaduste järgi, aga Eesti seaduste järgi võib tegu olla kriminaalkuriteoga. Seda peab nüüd Eesti politsei kontrollima," märkis Loho.

Koostöös riigikogu liikme Olga Sõtnikuga esitas MTÜ veebruaris siseminister Ken-Marti Vaherile terve rea küsimusi täpselt neilsamadel teemadel. Vaher selgitas toona, et interneti kasutamise puhul on tegu isiku vaba otsusega, millises riigis paikneva teenusepakkuja teenuseid ta kasutab. Kasutustingimustega nõustumisel peab isik arvestama ka, et riigiti võib olla juurdepääs tema andmetele ja edastatud sõnumitele erinev.

“Siseministeerium on astunud proaktiivseid samme programmiga “Targalt internetis”, mis on suunatud üldistele internetiga seonduvatele ohtudele. Sõnumisaladuse riive on demokraatlikes riikides ennekõike lubatud üksnes kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks õigusaktidega ette nähtud juhtudel ja korras. Tuleb märkida, et kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ja tõkestamiseks teevad erinevate riikide eriteenistused ka omavahel koostööd," märkis Vaher päringule vastates.