Võrumaal tuli päästeameti demineerijatel neljapäeval teha kahjutuks sõjaaegne lennukipomm, lisaks leiti lõhkekehi ka Ida-Virumaal, Tartumaal ja Põlva maakonnas.

AO 10-tüüpi lennukipomm leiti Rõuge alevikust, kus päästeameti pommieksperdid selle demineerisid, teatas päästeameti korrapidaja BNS-ile.

Valitsus kiitis neljapäeval heaks aktsiisiseaduse muudatused, millega täpsustatakse liiduvälisest riigist reisija toodud aktsiisikauba aktsiisivabastuse reegleid, et vähendada piiriületuste järjekordi, takistada ebaseaduslikku kauplemist ja tagada Euroopa Liidu (EL) nõukogu direktiivi rakendamine.

Alkoholi, tubakat ja kütust saab üle EL-i piiri tuua aktsiisivabalt, kui kauba toomist saab pidada juhuslikuks, teatas rahandusministeerium. Alkoholi ja kütust saab aktsiisivabalt üle piiri tuua kord kuus, tubakatooteid kaks korda kuus.

Tubakatoodetele kohaldatakse aktsiisivabastust kaks korda kuus, sest Eesti rakendab vähendatud aktsiisivaba piirnormi – liikmesriik võib valida, kas vabastab aktsiisist 40 või 200 sigaretti.

Maksuhaldur võib kohaldada täiendavalt aktsiisivabastust, kui aktsiisikauba toomine on juhuslikku laadi.

Lisaks sellele muudetakse eelnõuga teises liikmesriigis asuvate õhusõidukite ja laevade aktsiisikaubaga varustamise korda. Edaspidi saab aktsiisist vabastatud kaupa vedada ajutise aktsiisivabastuse protseduuriga teises liikmesriigis asuva laeva või õhusõiduki pardale.

Statistikaameti andmetel oli palgatöötaja kuu keskmine brutotulu oli 2012. aastal 844 eurot, võrreldes 2011. aastaga on keskmine brutotulu kasvanud kõigis maakondades.

Suurimat kuu keskmist brutotulu saadi 2012. aastal Harju maakonnas (946 eurot), järgnesid Tartu ja Hiiu maakond (vastavalt 844 ja 835 eurot).

Üle 800 euro kuus teenisid veel Rapla maakonna palgatöötajad. Ülejäänud maakondades jäi keskmine brutotulu 700 ja800 euro vahele. Ainus maakond, kus saadi Eesti keskmisest suuremat tulu oli Harju maakond.

Võrreldes 2011. aastaga tõusis kuu keskmine brutotulu kõige rohkem Järva maakonnas (6,7 protsenti) ja kõige vähem Saare maakonnas (4,8 protsenti).

Madalaimat tulu teenisid Valga maakonna palgatöötajad, nende brutotulu moodustas 74 protsenti Harju maakonna näitajast. Viimastel aastatel on vahe kõrgeima ja madalaima maakonna tulu väärtuse vahel püsinud stabiilsena.

Omavalitsusüksuste kaupa palgatöötajate tulusid võrreldes asusid tipus Harju maakonna vallad, neist seitsmes oli palgatöötaja kuukeskmine brutotulu üle 1000 euro kuus. Need seitse olid Viimsi, Harku, Rae, Saue, Kiili ja Saku vald ning Saue linn.

Lisaks teenisid Eesti keskmisest rohkem veel 20 omavalitsusüksuse palgatöötajad. Harju maakonna valdadest Jõelähtme, Raasiku, Keila, Kuusalu, Kernu, Aegviidu ja Kose ning linnadest Tallinn ja Keila.

Tartu maakonnas teenisid keskmisest enam Ülenurme ja Tähtvere vald ning Tartu linn. Ida-Viru maakonnast Toila vald, Hiiu maakonnast Kõrgessaare, Emmaste ja Käina vald. Rapla maakonnast Kohila vald, Lääne-Viru maakonnast Vihula ja Viru-Nigula vald ning Lääne maakonnast Vormsi vald.

Üle 10 protsendi võrreldes 2011. aastaga kasvas palgatöötaja teenitud brutotulu kaheksas omavalitsusüksuses - Piirissaare ja Meeksi vallas Tartumaal, Illuka, Vaivara ja Alajõe vallas Ida-Virumaal, Kõrgessaare vallas Hiiumaal, Misso vallas Võrumaal ning Pajusi vallas Jõgevamaal.

Samas on tulu kahanenud kolmes vallas - Tootsi ja Kihnu vallas Pärnumaal (vastavalt 2,2 ja 0,5 protsenti) ja Lümanda vallas Saaremaal 0,2 protsenti.

Omavalitsusüksustes saadav palgatöötaja kuu keskmine brutotulu jäi 2012. aastal vahemikku 554 kuni1228 eurot. Viimastel aastatel on vahe suurima ja väikseima brutotuluga omavalitsusüksuse vahel vähenenud, 2012. aastal oli see 55 protsenti.

Reformierakonna esimees Andrus Ansip kinnitas, et erakonna sisevalimistel läksid kõik nn petuhääled Kristiina Ojulandile, kes kolmapäeval juhatuse otsusega parteist välja heideti, vahendas Aktuaalne kaamera.

"On tõendatud, et need hääled, mis võõrast identiteeti kasutades anti, läksid Kristiina Ojulandile. See on mitmete ütlustega praeguseks tõestust leidnud," lausus Ansip pärast juhatuse koosolekut ajakirjanikele.

Ansip rõhutas, et Ojulandi väljaviskamise otsuse üle ta rahulolu ei tunne, sest erakonna, poliitika ja poliitikute mainet ja usaldusväärsust on väga olulisel määral kahjustatud. "See, mis on juhtunud, on äärmiselt kahetsusväärne."

Küsimusele, et kuidas Reformierakond kavatseb oma mainet taastada, vastas Ansip, et sellega tegeletakse päevast päeva.

"Kindlasti ei olnud see Reformierakonna huvides, et Kristiina Ojuland erakonnast lahkuks. Ojuland on küllalt palju hääli erakonnale toonud," lausus peaminister.

Reformierakonna põhikirja järgi ei ole võimalust välja langenud juhatuse liikme asemel võtta uut liiget ja nii jätkab juhatus 14-liikmelisena.

Reformierakonna juhatus otsustas e-hääletuse skandaali sattunud Euroopa Parlamendi liikme Kristiina Ojulandi kolmapäeval parteist välja arvata, erakonna Lääne-Viru regiooni arendusjuht Taimi Samblik esitas ise lahkumisavalduse.

Reformierakonna juhatus leidis, et nii Ojuland kui ka Samblik on kahjustanud erakonna mainet, mistõttu tuleb Ojuland välja arvata. Kuna Samblik esitas ise parteist lahkumisavalduse, siis tema väljaheitmine langes päevakorrast ära.

Ojulandi kinnitusel on ta esitanud avalduse, et soovib erakonna juhatuse kolmapäevase otsuse kindlasti Reformierakonna üldkogul vaidlustada. Samuti kinnitas ta, et otsustab koos oma juristidega, kas pöördub toimunu asjus kohtusse.

Reformierakonna juhatus võttis Ojulandi ja Sambliku parteist väljaheitmisel aluseks erakonna aukohtu vastava ettepaneku. Samuti e-hääletamise skandaali keskmesse sattunud Lääne-Viru maavanema Einar Vallbaumi osas aukohus ettepanekut väljaarvamise kohta ei tehtud.