EESTI UUDISED BNS

Reformierakond otsib fiktiivset süüdlast, keda hukata

Europarlamendi saadik Kristiina Ojuland Foto: INNO TÄHISMAA

Reformierakonna sisevalimistel hääletuspettuse skandaali keskmesse sattunud Reformierakonna juhatuse liikme ja Euroopa Parlamendi liikme Kristiina Ojulandi hinnangul tegeleb Reformierakond praegu fiktiivse süüdlase otsimisega, keda hukata.

"Peaminister Ansipi viimased avaldused on äärmiselt kahetsusväärsed ning probleemi tegelike põhjuste väljaselgitamise asemel üritatakse kiiresti leida fiktiivset süüdlast, keda poliitiliselt hukata. Ootamata ära uurimisrühma tulemusi on Ansip asunud juba kindlale seisukohale nagu oleksin mina selle petuskeemiga kuidagi seotud," märkis Ojuland.

Tema sõnul on ta otsustanud esmaspäeval kokku kutsuda pressikonverentsi uudisteagentuuris BNS kell 15.30, et avaldada oma seisukohad praeguse juhtumiga seoses. "Vastupidiselt esitatud väidetele ei ole ma olnud seotud ilmsiks tulnud identiteedivargustega ja olen omalt poolt valmis tegema kõik, et erapooletu uurimine tuvastaks tegelikud rikkujad," rõhutas Ojuland.

Reformierakonna esimees, peaminister Andrus Ansip ütles esmaspäeval Reformierakonna fraktsiooni koosoleku järel ajakirjanikele, et Ojuland tasus liikmemaksu nende inimeste eest, kelle identiteeti ta partei sisevalimistel hääletades kasutas. Ansipi kinnitusel tasus Ojuland liikmemaksu 39 inimese eest.

«Esiteks see näitab mulle kindlasti seda, et Kristiina Ojulandile kogu see võõra identiteedi siseveebi hääletusel kasutamine ei saanud sugugi tulla sellise üllatusena, nagu ta seda praegu serveerib. Seda näitab see kindlasti,» lausus ta, lisades, et kellegi teise eest liikmemaksu maksmine iseenesest ei ole kuritegu, kuid kui sellele järgneb nende inimeste identiteedi kuritarvitamine, siis see ei ole aktsepteeritav.

Veel mai lõpus kinnitas Ojuland BNS-ile, et tema kellegi teise eest hääletanud ei ole. "2013. aasta sisevalimiste ajal helistasin koos oma meeskonnaga Lääne-Virumaa erakonna liikmetele, et neid hääletama kutsuda ning minu kandidatuuri sobivuse korral hääletada ka minu poolt. Paljud vastasid, et nad kindlasti hääletavad, kuid oli ka neid, kes vastasid eitavalt. Kellegi teise eest mina hääletanud ei ole," kinnitas Ojuland 31. mail.

Riigiprokuratuur on teatanud, et Reformierakonna sisevalimistel väidetavalt toimunud pettus esialgu nende huvi ei pälvi, kuid olukord võib muutuda, kui keegi tunneb, et tema identiteeti on kuritarvitatud. Juhtiva riigiprokuröri Dilaila Nahkur-Tammiksaare sõnul sätestab karistusseadustiku paragrahv 160 küll valimissüüteod, kuid seda vaid seonduvalt riigikogu, kohaliku omavalitsuse või Euroopa parlamendi valimistega.

"Identiteedivargus eeldab aga konkreetset tagajärge, see tähendab kahju isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele, mida aga artiklist ei selgu. Juhul kui artikliks mainitud isikud leiavad, et nende õigusi on rikutud, tuleb neil pöörduda õiguskaitseasutuste poole," ütles Nahkur-Tammiksaar mai lõpus BNS-ile.

Ajalehe Eesti Ekspress andmetel toimus valimispettus nii 2011. kui ka 2013. aastal. Kuus Lääne-Virumaa eakat inimest kinnitasid Eesti Ekspressile, et ei ole valimistel osalenud, ometi on nad Reformeirakonna andmetel andnud oma e-hääle. Ajalehe hinnangul võib tegu olla üksnes jäämäe tipuga, kuna vaatluse alla võeti vaid Lääne-Virumaa piirkond.

Reformierakonna üldkogu valis mais erakonna esimeheks tagasi Andrus Ansipi ja uude juhatusse Kaja Kallase, Urmas Kruuse, Rein Langi, Jürgen Ligi, Kalev Lillo, Kristiina Ojulandi, Urmas Paeti, Keit Pentus-Rosimannuse, Hanno Pevkuri, Laine Randjärve, Valdo Randpere, Taavi Rõivase, Jaanus Tamkivi ja Kairi Uustulndi

 

Lõuna prefektuuri piirivalvurid said kätte suure koguse salasigarette

Lõuna prefektuuri piirivalvurid said möödunud nädala lõpus kätte suure koguse salasigarette, kuigi arvatavad kurjategijad üritasid korrakaitsjate eest põgeneda.

28. mail andis Lõuna prefektuuri Saatse kordoni toimkond Saatse-Värska teel Piusa sillal peatumismärguande Eesti registrinumbriga Volkswagen Transporteri kaubikule, kuid selle juht eiras peatumismärguannet. Kuna piirivalvel oli alust kahtlustada, et sõidukit kasutatakse salakaubaveoks, kutsuti appi lisajõude, et põgeneja tabada.

Kella 17.30 ajal leiti Matsuri küla lähedalt eelnevalt peatada püütud ja nüüd lukustatud ustega Volkswagen Transporter ja Eesti registrinumbriga Audi, milles viibisid 28-aastane Alexander ja 22-aastane Aleksandr. Mõlemad mehed on Eesti kodanikud. Lisaks leiti lähedusest Eesti registrinumbriga kaubik Peugeot Partner, millest ametnikud avastasid 19 kasti salasigarette.

Juhtumi üksikasjade väljaselgitamiseks alustati kriminaalmenetlust, millist viib läbi maksu-ja tolliamet. Selle käigus esitati Audis olnud meestele kahtlustus Eesti maksumärkidega märgistamata ja muudele nõuetele mittevastavas müügipakendis Eestis käitlemiseks keelatud tubakatoodete suures koguses käitlemises, millega rikuti tubakatoodete käitlemise korda.

Võrokeelsest laulupeost Uma Pido võttis osa 8100 inimest

FOTO: Kalev Zimmermann

1. juunil Võrus Kubijal peetud võrukeelse laulupeo peakontserdist võttis koos esinejatega osa 8100 inimese ringis. Korraldustoimkonna esmaste kokkuvõtete kohaselt õnnestus laulupidu suurepäraselt. Nii Contra lipujooks, teised pidu sissejuhatavad sündmused kui ka peakontsert ise sujusid tõrgeteta ning täitsid igati oma püstitatud eesmärgi – väärtustada võro keelt ja võrokeseks olemist ning jätkata omakeelsete laulupidude traditsiooni.

Enam kui 115 000 õpilasel algab kolmapäeval suvevaheaeg

Pikakannu kool on Lasva valla vanim kool, praegune koolimaja ehitati 1939. aastal. Foto: INNO TÄHISMAA

Kolmapäevast algab üldhariduskoolides koolivaheaeg, mis kestab 31. augustini ja puudutab 115 190 õpilast.

Haridus- ja teadusministeeriumi andmeil on koolilõpetajaid tänavu 19 785, kellest 11 975 lõpetavad põhikooli ja 7810 gümnaasiumi. Kokku õppis Eesti üldhariduskoolides lõppeval õppeaastal 134 975 õpilast, kellest 111 335 põhikoolis ja 23 640 gümnaasiumis.

Eesti suurima õpilaste arvuga kool oli lõppeval õppeaastal 1599 õpilasega Viimsi keskkool, millele järgnes 1439 õpilasega Tartu Kivilinna gümnaasium ja 1167 õpilasega Tallinna 21. kool.

Eesti väikseimad üldhariduskoolid oli lõppeval õppeaastal kolme õpilasega Massiaru algkool Pärnumaal Häädemeeste vallas, kuue õpilasega Ruhnu põhikool Ruhnu saarel ja seitsme õpilasega Saduküla lasteaed-algkool Jõgevamaal Puurmani vallas.

 

Väga sooja ilma jätkub järgmise nädala keskpaigani

Meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi prognoosi järgi tuleb juuni algus kuiv ja soe, kuu teine pool aga veidi jahedam ja vihmasem.

Viimastele päevadele sarnast väga sooja ilma jagub järgmise nädala keskpaigani, siis läheb aga veidi jahedamaks, prognoosib meteoroloogia ja hüdroloogia instituut.

Esmaspäeval ja teisipäeval ulatub idapoolne kõrgrõhkkond üle Eesti. Ilm on sisemaal sajuta ja püsib südasuviselt soojana, termomeeter võib näidata ligi 30 soojakraadi. Pole aga välistatud, et Läänemerelt avaldab survet madalrõhkkond ja saartele võivad vihmahood jõuda ning siis on õhutemperatuur ka madalam.

Kolmapäeval jääb nii Põhja-Euroopas kui Venemaal valitsevaks kõrgrõhuala. Musta mere ümbrusest sirutub aga madalrõhkkond servaga põhja poole. Kahe rõhuala piirimail suureneb hoovihma võimalus. Tuul puhub põhjakaarest. Öösel on sooja 10-15, päeval 20-26 kraadi.

Neljapäeval ja reedel püsib piiripealne seis kahe erineva rõhkkonna vahel ning võib tulla üksikuid vihmahooge, kuid suuremal osal Eestist on ilm sajuta. Tuul on kirdest. Õhk on siiski varasemast pisut jahedam. Öösel on sooja 9-14, päeval 18-23 kraadi.

 

Heategevusfond aitab vanavanematega kasvavaid lapsi

Võrumaa TeatajaHeategevusfond Dharma käivitab juunis heategevuskampaania "Lapse soov!", mille eesmärk on aidata täita vanavanematega kasvavate laste soove ja vajadusi.

Dharma teatel on Eestis üle 200 pere, kus lapsi kasvatavad vanavanemad. "Igal perel on rääkida oma lugu ning need lood on enamasti kurvad. Need vaprad vanavanemad on võtnud raske lapsekasvatamise vankri vedada, kuna nende lastelaste pärisvanemad on surnud, haiged, elavad välismaal, viibivad kinnipidamisasutuses või ei suuda oma eluga lihtsalt toime tulla," rääkis Dharma kõneisik Marin Jänes.

Tema sõnul kasvavad need lapsed paratamatult majanduslikult piiratumates oludes, sest kõige sagedasem peretüüp on ühte või kahte lapselast kasvatav vanaema, kelle ainsaks sissetulekuks on pension.

Dharma kogus koos sotsiaaltöötajatega üle Eesti kokku andmed vanavanemate kohta, kes kasvatavad lapsi, ja heategevusfond on asunud koguma laste soove. "Kuna lapse vajadused sõltuvad tema vanusest, huvidest, pere olukorrast ja paljust muust, siis kuulame nende kindlakstegemisel hoolikalt lapsi," ütles Jänes.

"Inimeste annetustega täidame lapse soovi, mis aitab tal õppida ja ennast arendada. Olgu selleks siis uus jalgratas või rulluisud, mis aitavad füüsiliselt tugevamaks ja osavamaks saada. Või unistuste pill, huviringi igakuine tasu, mida vanaisa ja vanaema tasuda ei jõua," rääkis Jänes.

Annetusi on võimalik teha helistades annetustelefonile 900 6700, siis kingib annetaja kolm eurot eurot, ja helistades annetustelefonile 900 0005 kingib 25 eurot.

Heategevusfond Dharma eesmärk on pakkuda igale lapsele just tema vajadustest lähtuvat abi ja aidata tal seeläbi kasvada tubliks inimeseks. Eriline tähelepanu kuulub majanduslikesse raskustesse sattunud lastega peredele, lasterikastele peredele ja vanemliku hoolitsuseta lastele. Tänu headele toetajatele on Dharma saanud oma 11-aastase tegutsemisaja jooksul aidata enam kui 10 000 Eesti last.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD