Eesti on inimkaubanduse leviku osas Euroopa esikümnes, kusjuures kurjategijad püüavad üha rohkem oma tegevust legaliseerida, ütles politseikolonel Raigo Haabu neljapäeval Tallinnas algava inimkaubandusalase konverentsi "Ohvrite ja kurjategijate tuvastamine – miks me ei märka neid?" eel.

"Inimkaubitsemise viimase aja peamisi trende on olnud püüe legaliseerida värbamist ja ohvrite ekspluateerimist. Kaubitsejad püüavad jätta muljet vastastikusest, võrdsete partnerite suhtest müüja ja müüdava vahel," märkis Haabu, kes on politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja kriminaalpolitsei alal.

Tema sõnul on teine viimase aja trend kasutada värbamise ajal mittefüüsilisi survemeetodeid.

Kahepäevasest ekspertkonverentsist võtavad osa politsei- ja piirivalveametnikud, prokuratuuri ja ministeeriumite esindajad Balti riikidest, Põhjamaadest ja Venemaalt.

Konverents lõpetab ühe aasta kestnud Põhjamaade, Balti riikide ja Loode-Venemaa koostööprojekti "Võitlus inimkaubandusega: tööjõu, laste ja seksuaalne ekspluateerimine", mille raames ametnikud ja eksperdid tutvusid õppereisidel ametiasutuste saavutuste ja edulugudega inimkaubanduse vastu võitlemises.

Lõpukonverentsi eesmärk on luua Põhjamaadele, Balti riikidele ja Loode-Venemaale ühine inimkaubanduse alane teabevahetusplatvorm.

Konverentsi korraldamist toetab politsei- ja piirivalveamet.

Statistikaameti andmetel elas 2011. aastal suhtelises vaesuses iga kuues Eesti laps ning absoluutses vaesuses või sügavas materiaalses ilmajäetuses iga üheteistkümnes.

Suhtelises vaesuses elas 2011. aastal 41 700 last ehk 17 protsenti kõikidest alla 18-aastastest lastest, kirjutab statistikaameti analüütik Tiiu-Liisa Laes Statistikablogis. Võrreldes 2007. aastaga laste suhtelise vaesuse määras olulist muutust ei toimunud, kuid võrreldes 2010. aastaga on määr paari protsendipunkti võrra vähenenud. 2009. aastal aset leidnud suhtelise vaesuse määra vahepealne langus näitab majanduskriisist tingitud sissetulekute tasemete ühtlustumist nende vähenemise tõttu.

Suhteline vaesus peegeldab sissetulekute taset võrreldes ühiskonna keskmise elatustasemega ehk see on vaesus, mis näitab sissetulekute ebavõrdsust. Suhteliselt vaene on laps, kes elab suhteliselt vaeses peres.

Teiseks võimaluseks on vaadata laste absoluutset vaesust. Absoluutse vaesuse piiriks on elatusmiinimum, mille aluseks on vajalikuks peetav minimaalne ressursside tase. Absoluutses ehk äärmuslikus vaesuses elas 2011. aastal 23 000 last ehk ligi 9,5 protsenti kõikidest alla 18-aastastest lastest.

Laste absoluutse vaesuse määr on tõusnud alates 2007. aastast järk-järgult kuni 2010. aastani (6 protsendilt kuni 11 protsendini), 2011. aastal on aasta varasemaga võrreldes laste toimetulekut ohustav vaesus hakanud vähenema — nagu suhtelise vaesusegi puhul, on ka laste absoluutse vaesuse määr langenud kahe protsendipunkti võrra. Samas oli 2011. aastal laste absoluutse vaesuse tase kõrgem kui aastal 2007.

Kolmas võimalus on uurida laste materiaalset tõrjutust ja puudulikku elu läbi materiaalse ilmajäetuse. Materiaalne ilmajäetus on rahalistest piirangutest tingitud puudujääk pere elutingimustes, tarbekaupade omamises ja põhivajaduste rahuldamise võimalustes.

Sügavas materiaalses ilmajäetuses elas 2011. aastal 22 200 last ehk 9 protsenti kõikidest alla 18-aastastest lastest. Üldjuhul on olnud laste süvamateriaalse ilmajäetuse määr pisut väiksem kui laste absoluutse vaesuse määr. Ka sügavas materiaalses ilmajäetuses laste osatähtsus on aastatel 2007–2010 tõusnud (4 protsendilt kuni 11 protsendini), kuid 2011. aastal langenud, saavutamata kriisieelse aja taset.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et laste olukord vaesuse näitajate põhjal on 2011. aastal muutunud paremaks, küll on aga vaja veel palju ära teha, et lapsi kaitsta. Nii laste absoluutse vaesuse kui ka süvamateriaalse ilmajäetuse määr oli 2011. aastal kõrgem kui kogu elanikkonna vastavad näitajad.

Laste suhtelise vaesuse määr ja süvamateriaalse ilmajäetuse määr on võrreldavad ka teiste Euroopa Liidu riikide samade näitajatega. Eesti laste vaesuse näitajad on õige pisut madalamad kui Euroopa Liidu vastavad keskmised, samas võrreldes Soome ja Rootsi lastega on Eesti laste vaesuse näitajad tunduvalt kõrgemad.

2011. aastal oli Soome laste süvamateriaalse ilmajäetuse määr 3,2 protsenti, Rootsi 1,3 protsenti, samas Eesti 9,1 protsenti. Laste suhtelise vaesuse määr oli 2010. aastal Soomes 11,8 protsenti, Rootsis 14,5 protsenti ja Eestis 19,5 protsenti.

Ajaleht Eesti Ekspress avastas Reformierakonna sisevalimistel pettuse, mille käigus andsid e-valimiste teel hääli vanainimesed, kes enda sõnul tegelikult valimas ei käinud.

Ajalehe andmetel toimus valimispettus nii 2011. kui ka 2013. aastal. Kuus Lääne-Virumaa eakat inimest kinnitasid Eesti Ekspressile, et ei ole valimistel osalenud, ometi on nad Reformeirakonna andmetel andnud oma e-hääle. Ajalehe hinnangul võib tegu olla üksnes jäämäe tipuga, kuna vaatluse alla võeti vaid Lääne-Virumaa piirkond.

Tõenäolise petuskeemi kohaselt tehti erakonnaga liitunud vanainimesele fiktiivne e-postiaadress, millega küsiti erakonna peakontorist salasõna ja kasutajanime. Peakontor saatis vajaliku info ja fiktiivsed aadressid teinud pettur logis Oravavõrku sisse ja hääletas endale soovitud suunas.

Reformierakond teatas, et kontrollib võimalikku rikkumist sisevalimistel Lääne-Virumaa maakonnaorganisatsioonis

Reformierakonna hinnangul vajavad selle nädala Eesti Ekspressi artiklis välja toodud küsitavused sisevalimistel Lääne-Virumaa maakonnaorganisatsioonis kontrolli ja erakond moodustab asjaolude selgitamiseks töörühma, teatas Reformierakonna pressiesindaja BNS-ile.

Erakonna moodustatavasse töörühma kuuluvad Riigikogu liikmed Väino Linde ja Peep Aru, erakonna piirkondade divisjoni juht Reimo Nebokat, IT-juht Mati Leet ja peasekretär Martin Kukk.

„Tahame välja selgitada, kas keegi on Lääne-Virumaal erakonna sisevalimiste süsteemi väärkasutanud ja kui, siis kelle huvides. See ongi erakonna moodustatava töörühma ülesanne. Teeme faktid selgeks ja sellest lähtuvalt esitame informatsiooni erakonna juhatusele ja aukohtule,“ ütles erakonna moodustatava töörühma liige Väino Linde.

„Oleme pidanud oluliseks sisevalimiste tehnilise korralduse usaldusväärsust. Meie tehnilised süsteemid on auditeeritavad ja kõik tegevused eranditult logitakse hilisemaks kontrolliks. On kahetsusväärne kui keegi on sisevalimistel käitunud viisil, mis ei ole lubatud,“ ütles Reformierakonna peasekretär Martin Kukk.

Reformierakonna üldkogu valis laupäeval erakonna esimeheks tagasi Andrus Ansipi ja uude juhatusse Kaja Kallase, Urmas Kruuse, Rein Langi, Jürgen Ligi, Kalev Lillo, Kristiina Ojulandi, Urmas Paeti, Keit Pentus-Rosimannuse, Hanno Pevkuri, Laine Randjärve, Valdo Randpere, Taavi Rõivase, Jaanus Tamkivi ja Kairi Uustulndi

Põlva maavalitsuses teisipäeval kogunenud Lõuna-Eesti regionaalne kriisikomisjon avaldas muret suurürituste turvalisuse pärast, kuna omavalitsustel puudub ühtne reeglistik selleks tarbeks.

Lõuna päästekeskuse juhi ja kriisikomisjoni esimehe Margo Klaosi sõnul on peamised küsimused, kas ürituste korraldajad suudavad ohte adekvaatselt hinnata, kas riskide hindamiseks on olemas ühtne reeglistik, kas omavalitsused teavad, milliseid riigiasutusi eri ürituste turvalisuse hindamisele kaasata ja kuidas hinnata avalike üritustega seotud ohte ning turvameetmeid, et olla paremini valmis võimalikeks õnnetusteks.

“Iga omavalitsuse poolt kooskõlastuse saanud avalik üritus peab olema planeeritud turvalisust arvestades. Paraku on omavalitsuste kehtestatud reeglistik ning nende igapäevased kogemused väga erinevad, mistõttu puudub ühiselt mõistetav arusaam sellest, milline üritus on turvaline," märkis Klaos.

Riigiasutused, kellega ürituste turvameetmed enamasti kooskõlastatakse, peavad Klaosi sõnul veenduma, et lubadusi täidetakse. Selleks on vajalik omavalitsuste, politsei pääste ja teiste asutuste tihe koostöö planeeritavate avalike ürituste turvalisuse hindamisel ning vajadusel ka täiendavate kohapealsete kontrollide tegemine.

Kriisikomisjoni ja omavalitsuste ühiseks huviks on töötada välja ühtsed põhimõtted ja nõuanded, millest oleks võimalik juhinduda. Riigiasutused annavad ise omavalitsustele nõu, milliste sündmuste puhul oleks vajalik nende kaasamine turvalisuse hindamisse. Kindel eesmärk on võtta avalike ürituste turvalisuse planeerimine ja läbiviimine kõikjal suurema tähelepanu alla, märkis kriisikomisjon.

Põllumajandusministeeriumi nõunik Mari Hõbemäe esitas ülevaate riigi toiduvarudest, mida hoitakse elanikele hädaolukorras jagamiseks. Elanikkonna vajaduste selgitamiseks on läbi viidud uuringud, mis selgitasid, et enamusel eestimaalastest on kodus tagavaraks süüa umbes kahe päeva jagu ning ministeeriumi lepingud toidukäitlemisega tegelevate ettevõtetega tagavad varu veel nädalaks.

Positiivsena jäi kõlama, et pakendatud jookide tagavara on tootmisettevõtetelt saadud info põhjal Lõuna-Eesti piirkonnas kõige suurem. Samas nentis kriisikomisjon, et kui kraanist ja kaevust ei ole võimalik vett võtta, siis tootmis- ja kaubandusettevõtetel jätkuks mittealkohoolseid jooke kokku umbes üheks päevaks.