Hinnatõusu tõttu ootavad töötajad kiiremat palgatõusu

Esimese kvartali keskmise palga tõusuga võib rahule jääda, kuid tavatöötaja ootused on kõrgemad pikaajaliselt kumuleerinud hinnatõusu tõttu, ütles ametiühingute keskliidu (EAKL) juht Peep Peterson.

"Üldiselt võib olla rahul, et palgatõus ületab prognoosi, kuid tavatöötaja ootused on ilmselt kõrgemad – ennekõike pikaajaliselt kumuleerunud hinnatõusu tõttu, mis on osas majandusharudes ja ettevõtetes seni palgatõusudega katmata," ütles Peterson kommentaaris statistikaameti reedel avaldatud esimese kvartali palgaandmetele.

Kiirema palgatõusu saavutamiseks tuleks ametiühingute hinnangul ettevõtetes algatada läbirääkimised tööviljakuse tõstmiseks, mis võib tähendada täiendavaid investeeringuid või juhtimise ümberkorraldamist. Palgatõusu eeldused on üks teema ka Petersoni esmaspäevasel kohtumisel tööandjate keskliidu uue juhi Toomas Tamsariga.

Kui aastase palgatõusu tempo on vähemalt kuus protsenti, jõuaks Eesti keskmine palk Euroopa Liidu (EL) praegusele keskmisele tasemele 15 aasta pärast, ütles Peterson. Kuueprotsendilise aastase palgatõusuga jõuaks Eesti keskmine palk EL-i prognoositava keskmise palga tasemele 25 aasta pärast, ütles Peterson.

"Nende eesmärkide lähemale nihutamine võiks olla argumendiks mitmetegi töötajate kodumaale jäämisele," ütles Peterson.

"Kindlasti aitasid palgatõusule kaasa mitmetes tegevusvaldkondades, näiteks tervishoius ja energeetikas, sõlmitud kollektiivlepingud," märgib EAKL-i palgasekretär Kaja Toomsalu. Samas ei tohiks tema sõnul unustada ka alampalga tänavust kümneprotsendilist tõusu.

Keskmisest palgast jäävad üha rohkem maha ehitussektori, kaubanduse, tervishoiu ja kultuuri valdkonna keskmine palk, märgib keskliit. Kõigil neil tegevusaladel on keskmise palga kasv aeglasem üldisest keskmisest palgast ja nende valdkondade keskmised jäävad üldisele keskmisele palgale alla.

Ehitussektori palga kaugenemist keskmisest võib keskliidu hinnangul põhjendada sellega, et alal pole ametiühingut ja töömahud vähenevad. Kaubanduse valdkonnas võib põhjuseks olla "kurnav konkurents", samuti tuleks ametiühingute keskliidu hinnangul kaubanduses sõlmida kogu sektorit hõlmav kollektiivleping ehk sektorileping. Tervishoiu valdkonna sektorileping pole tänavu märtsist alates täielikult toiminud.

Statistikaameti andmete kohaselt tõusis keskmine brutokuupalk tänavu esimeses kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 6,3 protsenti ja brutotunnipalk 9,1 protsenti. Keskmine brutokuupalk oli 900 eurot ja brutotunnipalk 5,63 eurot.