Sarnaselt eelmisele aastale on võimalik ka sel suvel sõita Piusale rongiga, hooajaline rongiliin Tartu-Koidula-Piusa-Tartu alustab 26. mail.

Tartust Piusa poole väljub rong hommikuti kell 10.32. Eesti suuruselt teisest linnast kestab sõit Piusale ligikaudu kaks tundi. Sihtkohta jõuab rong kell 12.29. Tagasi Tartu suunas väljub rong kell 15.02 ning jõuab sihtjaama kell 17.01.

Edelaraudtee müügijuhi Annemari Oherdi sõnul õigustas mullu kevadel üle 10 aasta taas avatud rongiliin end igati ning huvi Piusale reisimise vastu on suur. „Reisijate arv näitas, et tegu on vajaliku rongliiniga nii siseturismi kui ka kohalike elanike liikumisvõimalusi silmas pidades. Kokku kasutas Piusa peatust mai lõpust septembri lõpuni üle 3500 reisija,” rääkis Oherd.

Iga päev Piusale sõitev rong annab Oherdi kinnitusel suurepärase võimaluse looduskauni Kagu-Eesti avastamiseks. "Rongiga tuleb sõit märksa odavam kui autoga ning kaasa saab võtta ka jalgrattad,“ lisas ta.

Tallinna suunast sõitjatele sobivad ümberistumiseks Tartust Piusale nii hommikune kiir- kui ka tavarong. Samuti saab õhtul pealinna tagasi ümberistumisega Tartust nii kiir- kui ka tavarongiga.

Rong sõidab Tartust Piusale kuni 31. augustini iga päev, septembrikuus jääb liin käiku puhkepäevadel. Hooajalised reisid lõpevad 29. septembril.

Reformerakonna üldkogu valis laupäeval ettearvatult partei esimehe kohale tagasi Andrus Ansipi.

Ansipi tagasivalimise poolt anti 1212 häält.

Ansip oli ainus kandidaat Reformierakonna esimehe kohale.

Reformierakonna pressiesindaja ütles BNS-ile, et esimehe valimisel said partei hääleõiguslikud liikmed anda kas poolthääle või jätta hääletamata. Seetõttu vastuhääli või erapooletuid ei olnud.

Ansip on Reformierakonda juhtunud alates 2004. aastast.

Ansip ise kinnitas juba veebruari algul toimunud Reformierakonna volikogul, et peab oma lubadust juhtida erakonda praeguse valitsuse volituste lõpuni. "Minu käest on eriti opositsiooni poolelt küsitud, kas ma kavatsen juunis kandideerida erakonna esimeheks. Omadele võin otse öelda – jah, kavatsen küll. Kui keegi tahab ka, siis tere tulemast – tuleb võistelda minuga. Erakond on olnud kuus kuud rünnaku all ja mul ei ole mitte vähimatki õigustust sellises olukorras erakonda lahinguväljale maha jätta," lausus ta toona.

Reformierakonna üldkogu valis laupäeval uue juhatuse, uute liikmetena pääsesid juhatusse Kaja Kallas, Kristiina Ojuland ja Kairi Uustulnd.

Reformierakonna pressiesindaja teatel kogus riigikogu liige Kaja Kallas erakonna uue juhatuse valmistel 909 häält. Tartu linnapea Urmas Kruuse poolt kogus 704, kultuuriminister Rein Lang 501, rahandusminister Jürgen Ligi 793, riigikogu liige Kalev Lillo 485 ja Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland 779 häält.

Välisminister Urmas Paet sai juhatuse liikmete valimisel 849, keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus 827, justiitsminister Hanno Pevkur 774, riigikogu aseesimees Laine Randjärv 535, riigikogu liige Valdo Randpere 581, sotsiaalminister Taavi Rõivas 698, riigikogu liige Jaanus Tamkivi 554 ning peaministri büroo juht Kairi Uustulnd 496 häält.

Seega pääses valmiste tulemusena Reformierakonna juhatusse kolm uut liiget, need on Kaja Kallas, Kristiina Ojuland ja Kairi Uustulnd.

Uus juhatus valib esimehe ettepanekul erakonnale aseesimehed.

Erakonna pressiesindaja ütles BNS-ile, et juhatus koguneb aseesimehi valima 5. juunil kokku tuleval korraliselt koosolekul.

Erakonna juhatusse kandideerisid tagasi nii senised aseesimehed Jürgen Ligi, Urmas Paet ja Keit Pentus-Rosimannus kui liikmed Urmas Klaas, Urmas Kruuse, Rein Lang, Kalev Lillo, Hanno Pevkur, Laine Randjärv, Valdo Randpere, Taavi Rõivas ja Jaanus Tamkivi.

Lisaks neile pürgisid juhatusse ka Madis Timpson, Kairi Uustulnd, Mihkel Lees, Kaja Kallas, Kalle Jents, Kristjan Kõljalg, Urmas Sukles, Aivar Surva ja Kristiina Ojuland.

Riigikogu liikmed Arto Aas ja Tõnis Kõiv on ainsad senisest juhatuse liikmed, kes uude juhatusse ei kandideerinud.

Peaminister Andrus Ansip toonitas Reformierakonna üldkogul peetud sõnavõtus vajadust hoogustada majanduskasvu, nimetades seda ainsaks võimaluseks tõsta üldist jõukust.

„ Eesti inimeste põhimured on seotud igapäevase majandusliku toimetulekuga,“ sõnas Ansip. erakonna pressiesindaja teatel. “Iga inimene teab, et ainuke püsiv sissetulekute kasvu allikas on majanduskasv. Ainult siis, kui suudame majandust kasvatada, kasvavad ka meie inimeste sissetulekud.“

„ Me oleme teinud läbi kiire ja eduka arengu just tänu meie järjepidevale majanduse arenemist soodustavale poliitikale, mitte ühekordsete populistlike kingikotikeste pakkumisega,“ ütles Ansip.

Ansipi sõnul on Eesti üldise jõukuse tõusuks vaja tootlikkuse kasvu ja selleks omakorda rohkem nutikust ehk tipptasemel teadmiste ja tehnoloogia laiemat kasutuselevõttu ning rohkem kapitali.

Valitsuse peamiseks ülesandeks majanduskasvu hoogustamiseks nimetas ta ettevõtlus- ja maksukeskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime hoidmine ja suurendamine.

Suureks väljakutseks nimetas peaminister Eesti rahvastiku kahanemist ja vananemist, niisamuti kui teisteski arenenud lääneriikides.

„ Just iga inimese väärtustamise eesmärki kannavad kavandatavad vajaduspõhised pere- ja sotsiaaltoetused, töövõimereform kui ka jõulise panuse tegemine personaaltervishoiu edendamisse,“ sõnas Reformierakonna esimees.

Ansipi sõnul on üheks lahenduseks, millele peaks rahva tervise huvides kõvasti panustama, personaalne tervishoid.

Ansip sõnas, et Eestil on on viimase 20 aasta arengute pärast põhjust uhke olla terve rahva, maa ja riigina. „Eestist on mõne aastakümnega saanud riik, millest teised eeskuju võtavad. See suur muutus on saanud teoks tänu tublidele Eesti inimestele, kes on tahtnud teha asju paremini. See püüdlus, see Eesti inimeste visadus, see positiivne jonn ja mitte ving, viib meid edasi,“ ütles ta.

Reformierakonna üldkogu valib erakonna esimehe ja juhatuse, ainsana kandideerib üldkogul Reformierakonna esimeheks tagasi parteid 2004. aastast juhtinud peaminister Andrus  Ansip .

Ansip ise kinnitas juba veebruari algul toimunud Reformierakonna volikogul, et peab oma lubadust juhtida erakonda praeguse valitsuse volituste lõpuni.

Lisaks esimehele valib üldkogu kuni kaheks aastaks ametisse ka uue juhatuse, kes omakorda valib esimehe ettepanekul erakonnale aseesimehed.

Eestis ilmus mullu 3971 raamatut, mida on 255 nimetuse võrra enam kui 2011. aastal, selgub reedel statistikaameti avalikustatud trükitoodangu andmetest.

2011. aastal ilmus Eestis 3716 raamatut.

Esmatrükke ilmus Eestis mullu 3751, aasta varem aga 3478.

Mullu Eestis ilmunud raamatutest olid 3116 eestikeelsed. 1889 raamatut olid eestikeelsed algupärandid ja 1227 tõlked eesti keelde. 2419 mullu Eestis ilmunud raamatut olid avaldatud nii originaalkeeles kui ka eesti keeles. 305 raamatut olid eesti keelest teistesse keeltesse tõlgitud ja 20 muud tõlked.

Mullu Eestis ilmunud raamatutest olid 565 lastekirjanduse raamatud ning 322 kooliõpikud.

Eestis mullu ilmunud raamatute kogutiraaž oli 4,6 miljonit eksemplari, aasta varem trükiti eesti 4,4 miljonit raamatueksemplari.