Õiguskantsler: Tartu rahuleping jääb piirileppe sõlmimisel kehtima

Õiguskantsleri seisukoha kohaselt ei mõjuta Eesti-Vene riigipiiri lepingu sõlmimine eelnõus välja pakutud kujul Tartu rahulepingu kehtivust Eesti riikluse olulise alusena ja Eesti Vabariigi järjepidevuse kandjana.

Riigikogu väliskomisjon kuulas oma teisipäevasel istungil ära õiguskantsleri seisukoha sõlmitava Eesti-Vene riigipiiri lepingu osas, teatas riigikogu pressitalitus BNS-ile. Seisukoha edastas komisjonile õiguskantsleri asetäitja-nõunik Nele Parrest.

Õiguskantsler on seisukohal, et Eesti järjepidevuse sümboliks ja sünnitunnistuseks olev Tartu rahuleping ei erine õigusliku jõu poolest teistest põhiseaduse paragrahv 122 lõikes 1 nimetatud riikidevahelistest piirilepingutest. See tähendab õiguskantsleri kinnitusel, et Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise riigipiiri kulgemist on võimalik määrata lisaks Tartu rahulepingule ka teiste, sealhulgas Tartu rahulepingut muutvate piirilepingutega.

Kui Eesti ja Venemaa vahel sõlmitakse eelnõus väljapakutud kujul uus riigipiiri leping, mis muudab senise Tartu rahulepingu üksnes riigipiiri määratlevas osas, siis muus osas jääb Tartu rahuleping kehtima. See tähendab, et kaitstud on põhiseaduse preambulist tulenev riikliku järjepidevuse põhimõte – väärtus, mida Tartu rahuleping kannab ja samas ka Eesti põhiseadus kaitseb.

Lisatud klausel, et leping puudutab eranditult riigipiiriga seonduvat, seisab õiguskantsleri hinnangul vastu ohule, et sõlmitavat lepingut tõlgendatakse Eesti Vabariigi tahte ja ühtlasi Eesti Vabariigi põhiseaduse vastaselt.