Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) kuulutas välja Võru riigigümnaasiumi hoone projekteerimise ja  autorijärelevalve hanke.

Hanke eesmärgiks on sobitada tulevane Võru riigigümnaasium Seminari tänav 1 kinnistule arvestades, et alles jääb muinsuskaitseline koolihoone ning sisehoovi juurdeehitus rekonstrueeritakse sajaprotsendiliselt, asendades kõik hoone piirde-, kande- ja jäigastavad konstruktsioonid ning kõik tehnosüsteemid.

Juurdeehituse planeeritav maht ei tohi ületada 33 protsenti olemasoleva koolihoone mahust ja projekteeritav hoone peab olema kaasaegne ning õpilasesõbralik.

Pakkuja 2009., 2010. ja 2011. majandusaasta netokäive peab olema igal aastal olnud vähemalt 200 000 eurot ja pakkumisi riigihankel osalemiseks ootab RKAS 6. juunil kella 11-ni.

Tulevase Võru riigigümnaasiumi õpilaste arvuks on planeeritud 360.

Andmekaitse inspektsioon (AKI) tuvastas möödunud aastal kümneid juhtumeid, mis oli seotud rahvastikuregistri väärkasutamisega ning tõid rikkujatele kaasa 20-400 euro suurused rahalised karistused.

AKI juht Viljar Peep kinnitas riigikogu põhiseaduskomisjonile 2012. aasta aruannet tutvustades, et rahvastikuregistris ebaseaduslike päringute suhtes peab valitsema nulltolerants. 2012. aastal algatati 34 väärteomenetlust rahvastikuregistri ebaseadusliku kasutamise teemal. Probleemse ettevõttena paistis silma Bigbank AS, kus karistati kuut töötajat, avaliku sektori murelaps oli Pärnu maakohtu maksekäsuosakond, kus väärteokaristus mõisteti 17 töötajale.

Ebaseadusliku rahvastikuregistri kasutamise sagedasemad põhjused on jätkuvalt isiklikud suhted, uudishimu teiste suhete vastu, aga ka näiteks soov teha suguvõsa uuringut. Määratud karistused jäävad vahemikku 20-400 eurot, seisab AKI aastaülevaates.

Probleemne on AKI kinnitusel ka eraisikute võlaandmete avaldamine inkassoettevõtete poolt. Suurt töömahtu andis inspektsioonile seire inkassoteenuse sektoris, kus kontrolliti 66 inkassoettevõtet ja vaid kahe ettevõtte – Krediidiinfo AS-i ja Julianus Inkasso OÜ - võrgulehel oli eraisikutest võlglaste võlaandmete avaldamine täielikult kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega.

Inkasso- ja krediidiinfo teenuse osutajate hulgas on levinud praktika, et eraisikutest võlgnike nimed ja sünniajad avalikustatakse internetis, kuid pahatihti avaldatakse andmeid ebaseaduslikul viisil. “Isiku maksehäireandmete avaldamise eesmärgiks on võimaldada isikutel hinnata teise lepingupoole usaldusväärsust lepinguliste suhete täitmisel, mitte anda teavet tervele ühiskonnale makseraskustesse sattunud inimeste kohta. Seepärast on eraisikutest võlglaste nimede avaldamine kõigile vabalt kättesaadaval internetilehel ilma inimese nõusolekuta keelatud," selgitas seaduse mõtet seiret läbiviinud inspektor.

AKI tegi ettekirjutuse viiele inkasso- ja krediidiinfo teenust pakkuvale ettevõttele, kohustades neid eemaldama eraisikute nimekirjad kodulehelt.

Ennetuslikult on AKI töötanud elektrituru avanemisega seotult, olles andmelao projekti juures nõuandvaks organiks ning ka e-rahvaloendusel, kui suurimal riiklikul andmetöötlusel on hoitud silm peal. Rahvusvahelises töös on kõige suuremaks väljakutseks pilvandmetöötlusega seotu. "Pilvandmetöötlus on tänane tegelikkus, aga info kes, kus ja kuidas andmeid töötleb, on puudulik," seisab inspektsiooni aastaraamatus.

Viljar Peebu sõnul on inspektsioonile laekuvate kaebuste arv aastate lõikes stabiliseerunud. Järelevalvemenetluste arv on 600 ringis, mullu oli 595 ja 2012. aastal tehti ettekirjutusi 48 korral. Enamasti piisab inspektsioonipoolsest ettepanekust viia tegevus seadusega kooskõlla. Kõige tihedamini puudutavad kaebused töösuhteid, kaamerate kasutamist ning suhtlusportaalides andmete avaldamist. Selgitustaotluste ja märgukirjade arv püsib stabiilselt 900 ringis, mullu 877, lisaks puudutavad teemad avaliku sektori poolset andmetöötlust ja andmete avaldamist meedias.

Andmekaitse inspektsioon annab riigikogu põhiseaduskomisjonile ja õiguskantslerile iga-aastaselt ülevaate isikuandmete kaitse seaduse ja avaliku teabe seaduse täitmisest.

Lõuna prefektuur pöörab 20.-24. maini tavapärasest enam tähelepanu jalgratturite ohutusvarustuse kasutamisele ja juhilubade olemasolule eesmärgiga parandada jalgratturite turvalisust liikluses.

Politsei hinnangul on jalgrattaõnnetuste statistika Lõuna-Eesti puhul juba aastaid andnud palju põhjust muretsemiseks. Ainuüksi viimase kolme aasta vältel on Lõuna-Eestis liiklusõnnetustes hukkunud 11 jalgratturit.

Ämari lennubaasi saabus pühapäeva õhtul pool aastat Afganistanis NATO operatsioonil teeninud järjekorras 14. Eesti kontingent.

Koju saabunud kaitseväelasi tervitasid kaitseminister Urmas Reinsalu, kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras, Ühendkuningriigi suursaadik Christopher Bruce Holtby ja Ameerika Ühendriikide maaväe kaitseatašee kolonelleitnant Geoffrey Wright.

Ämari lennubaasis korraldatud vastuvõtutseremoonial andis kaitseminister Urmas Reinsalu NATO operatsioonilt naasnud kaitseväelastele üle Rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medali.

Kaitseminister tänas Afganistanist naasnud kaitseväelasi tubli teenistuse eest ja nende lähedasi toetuse eest. Kaitseminister meenutas oma kõnes 23. aprillil peetud veteranipäeva ning kinnitas, et Eesti rahvas on oma veteranide üle uhke.

Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras andis kaitseväe teenetemärgi lahinguliste teenete eest jalaväekompanii Estcoy-15 kuuele kaitseväelasele, Kaitseväe teeneteristi eeskujuliku teenistuse eest said kaks kaitseväelast.

Kaitseväe juhataja rõhutas, et eestlased on koos liitlastega panustanud Afganistani julgeolekusse kümme aastat ning saavutatud koostöövõimet tuleb hoida eeskätt rahvusvaheliste ja ühisõppuste abil. "Nii Eesti kui meie liitlased vajavad häid ja lahingukogemusega kaitseväelasi ka pärast seda, kui jalaväekompanii oma missiooni Afganistanis lõpetab," ütles kindralmajor Terras. "Eesti sõduri oskused ja teadmised on jätkuvalt hinnatud."

Estcoy-15 alustas teenistust Afganistanis patrullbaasis Pimon, pärast viimase üle andmist kohalikele julgeolekujõududele veebruaris jätkasid eestlased opereerimist Camp Bastioni sõjaväebaasist.

Helmandi väekoondise operatiivkompaniina tegid eestlased 115 patrulli ja osalesid kümnel operatsioonil ning avastasid 40 peidikut, konfiskeerisid 16 relva ja 170 kilogrammi narkootikume. Üksust toetas Camp Bastionist rahvuslik logistiline toetuselement NSE-13.

2013. aasta sügiseni teenib Afganistanis Eesti kaitseväe viieteistkümnes kontingent, mille ülem on kolonelleitnant Arno Kruusmann. Eesti jalaväekompaniid Estcoy-16 juhib major Meelis Loik ja logistilist toetuselementi kapten Lauri Kriisa.