Justiitsministeerium saatis teisipäeval kooskõlastusele uue väärteomenetluse seadustiku, mille eesmärk on menetluse kiirendamine ja bürokraatia vähendamine, muu hulgas annab seadusemuudatus ametnikule õiguse jätta vähetähtsa rikkumise puhul väärteomenetlus alustamata ja piirduda ainult hoiatusega.
Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul oli uue seadustiku väljatöötamise eesmärgiks muuta tänane suhteliselt pikk ja lohisev väärteomenetlus kiiremaks ning lihtsamini mõistetavaks nii menetlejale kui inimesele.
"Ühe muudatusena antakse vähetähtsa väärteo puhul võimalus jätta menetlus alustamata ning piirduda suulise hoiatusega. Näiteks on mõistlik autojuhile, kelle auto numbrimärk must on, sellest teada anda ja paluda puhtaks teha, mitte asuda väärteotrahvi vormistama. Sellist laadi muudatusi on teisigi, nagu näiteks võimalus kasutada ka alaealise puhul kiirmenetlust, mis lubab edaspidi näiteks suitsetamiselt tabatud alaealisele vormistada karistus kiirmenetlusena kohapeal," märkis Pevkur.
Samuti annab kavandatav seadusemuudatus võimaluse maksta karistusena mõistetud rahatrahvi pikema aja jooksul.
Muudatused puudutavad veel kiirmenetluse kasutamist raskemate rikkumiste korral, samuti vara arestimist konfiskeerimise tagamiseks väärteomenetluses. Lisaks muudavad mitmed täiendused kohtumenetlust kiiremaks, võimaldades lühemaid menetlustähtaegu, elektrooniliste kanalite kaudu valminud lahendist teavitamist või ka kohtukutse kättetoimetamise kiirendamist.
Eelnõu väljatöötamise kodifitseerimiskomisjoni kuulusid justiitsministeeriumi, siseministeeriumi, Tallinna ringkonnakohtu ja riigikohtu esindaja. Kodifitseerimiskomisjoni töösse olid kaasatud ka Põhja prefektuurist väärteomenetlusega kokkupuutuvaid politseiametnikke ja sisekaitseakadeemia õppejõud, eesmärgiga pöörata enam tähelepanu praktikas tõusetunud lahendamist vajavatele probleemidele ja võtta arvesse paremat praktikat.