Maksu- ja tolliameti (MTA) töötajad pidasid eelmisel nädalal Valgas sõidukeid kontrollides kinni Saksamaa numbrimärke kandnud kaubiku, mille kontrollimisel leiti kokku 14,23 kilogrammi erinevaid narkootikume.

Eelmise nädala ühel varahommikul sisenes läbi Valga piiripunkti Eestisse sõiduk Citroën, mis suunati tollikontrolliks Luhamaa tollipunkti. Sõiduki läbivaatusel avastati auto kaubaruumi põranda sisse ehitatud peidik, mis sisaldas suures koguses erinevaid narkootilisi ained – marihuaanat, hašišit ja kokaiini.

Uurimisosakonna narkotalituse juhataja Urmet Tambre sõnul on tegemist ühe viimase aja suurema narkootikumide avastusega Eesti lõunapiiril. „Tabasime sõiduki, mis oli kohandatud narkootiliste ainete vedamiseks Lääne-Euroopast Eestisse. Narkootikumid olid mõeldud Eesti turul realiseerimiseks ja selle koguse mittejõudmine Eestisse on ameti töötajate järjepideva töö tulemus võitluses narkootiliste ainete salakaubavedajatega," märkis Tambre.

Narkootikumid võeti ära ja juhtumi osas alustati kriminaalmenetlust. Kriminaalmenetluse kohtueelset uurimist juhib riigiprokuratuur ning viib läbi maksu- ja tolliamet.

2012. aasta andmete põhjal toimub Eesti väljarändes liikumine suuremat majanduslikku heaolu pakkuvate riikide suunas, emigreerutakse peamiselt Soome ja Suurbritanniasse.

Välisränne vähendas Eesti rahvaarvu 2012. aastal 6629 inimese võrra, välja rändas 10 873 ja sisse 4244 inimest, teatas statistikaamet.

Välisrännet iseloomustab trend, et Eestist lahkujate hulgas on rohkem naisi, aga saabujatest enamus on mehed, mistõttu väheneb naiste arv väljarände tõttu rahvastikus enam. Vanuseliselt on kõige aktiivsemad välisrändes osalejad 20–44-aastased.

Peamised väljarände sihtkohariigid on Soome ja Suurbritannia, Eestisse rännatakse sisse peamiselt Soomest ja Venemaalt. Selline trend on kestnud viimased viis aastat.

Eesti rändesaldo oli 2012. aastal positiivne Venemaa ja Ukrainaga, kust tuli Eestisse rohkem inimesi kui sinna emigreerus. Eesti rändesaldo Soome ja Suurbritanniaga oli negatiivne, Soome emigreerus 2012. aastal ligi 5000 inimest rohkem kui sealt Eestisse tuli ning Suurbritanniasse üle tuhande rohkem kui sealt Eestisse tuli.

2012. aastal olid 90 protsenti väljarännanutest Eesti kodanikud ja sisserännanutest 70 protsenti. Eesti välisrändes on selgelt näha suundumust majanduslikult suuremat heaolu pakkuvate riikide suunas.

Sisserändajatest enamiku moodustab Eesti kodanike ränne, mida võib suures osas pidada tagasirändeks (tulevad Eestis sündinud inimesed ja nende välismaal sündinud lapsed). Ülejäänu moodustavad peamiselt Venemaalt saabuvad inimesed (24 protsenti 2012. aasta sisserännanutest), kelle jaoks on Eesti kõrgema elatustasemega riik. Viimaste aastate trendi kohasel pöördub Eestisse tagasi 30–40 protsenti väljarännanud Eesti kodanikest.

Eesti rändetrendid sarnanevad Lätis ja Leedus toimuvaga, kus väljaränne on samuti viimastel aastatel intensiivistunud — väljarändajate osatähtsus oma riigi kodanike hulgas on suurenenud. Samas tuleb tõdeda, et ka Skandinaavia ja Lääne-Euroopa riikides on tavaline, et oma riigi kodakondsusega noored lahkuvad ja naasjate hulk jääb lahkujatele tublisti alla.

Rahvaloenduse andmetest on näha, et Eesti on olnud rände sihtkohariik, kuid see ajajärk jääb möödunud sajandisse — peamine hulk välisriigis sündinuid on Eestisse tulnud 1950.–1980. aastatel, nad on praegu hilises tööeas või pensionieas ja pärinevad endise Nõukogude Liidu territooriumilt.

Lääneriikides sündinuid oli rahvaloenduse andmetel kõige rohkem alaealiste laste hulgas, peamiseks sünniriigiks on Soome ja Ameerika Ühendriigid ning võib eeldada, et enamasti on nad Eestisse tagasirännanud inimeste välismaal sündinud lapsed.

Eestis sündinud, kuid aastatel 2000–2011 alaliselt välismaal elanud inimesed on tulnud peamiselt Soomest, Suurbritanniast, Ameerika Ühendriikidest ja Venemaalt. Eesti rännet samade riikidega näitas ka rahvastikuregistripõhine statistika.

Birgit Õigemeele esinemist Eurovisiooni lauluvõistluse finaalis vaatas laupäeval 372 000 inimest, selgub uuringufirma TNS   Emor  teleauditooriumi mõõdikuuringust.

TNS Emori andmetel vaatas 18. mail Rootsis Malmös peetud Eurovisiooni finaalkontserdi otseülekannet ETV vahendusel keskmiselt minutis 317 000 inimest, teatas uuringufirma BNS-ile. Kõige kõrgem oli vaadatavus Birgit Õigemeele esinemise ajal, siis vaatas ülekannet 372 000 silmapaari.

Võrreldes eelmise aasta finaalkontserdi ülekandega oli sel aastal vaadatavus 54 000 võrra madalam. Emori hinnangul tuleneb see pigem sellest, et ka kõigi kanalite peale kokku sel õhtul telerite ees vähem inimesi kui toona.

Emori andmetel sai Eurovisiooni ülekannetest sel aastal osa kokku 645 000 eestimaalast, kes vaatasid ETV vahendusel Eurovisiooni finaalkontserdi ja poolfinaalide ülekandeid ja nende kordusi vähemalt 15 minutit.

Eelmise nädala laupäeval Rootsis Malmös peetud 58. Eurovisiooni lauluvõistlusel sai Eestit esindanud Birgit Õigemeel  lauluga "Et uus saaks alguse" 19 punktiga 20. koha.

Laulukonkursi võitis Taani Emmelie de Foresti lauluga "Only Teardrops", mis kogus 281 punkti.

Õiguskantsleri seisukoha kohaselt ei mõjuta Eesti-Vene riigipiiri lepingu sõlmimine eelnõus välja pakutud kujul Tartu rahulepingu kehtivust Eesti riikluse olulise alusena ja Eesti Vabariigi järjepidevuse kandjana.

Riigikogu väliskomisjon kuulas oma teisipäevasel istungil ära õiguskantsleri seisukoha sõlmitava Eesti-Vene riigipiiri lepingu osas, teatas riigikogu pressitalitus BNS-ile. Seisukoha edastas komisjonile õiguskantsleri asetäitja-nõunik Nele Parrest.

Õiguskantsler on seisukohal, et Eesti järjepidevuse sümboliks ja sünnitunnistuseks olev Tartu rahuleping ei erine õigusliku jõu poolest teistest põhiseaduse paragrahv 122 lõikes 1 nimetatud riikidevahelistest piirilepingutest. See tähendab õiguskantsleri kinnitusel, et Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise riigipiiri kulgemist on võimalik määrata lisaks Tartu rahulepingule ka teiste, sealhulgas Tartu rahulepingut muutvate piirilepingutega.

Kui Eesti ja Venemaa vahel sõlmitakse eelnõus väljapakutud kujul uus riigipiiri leping, mis muudab senise Tartu rahulepingu üksnes riigipiiri määratlevas osas, siis muus osas jääb Tartu rahuleping kehtima. See tähendab, et kaitstud on põhiseaduse preambulist tulenev riikliku järjepidevuse põhimõte – väärtus, mida Tartu rahuleping kannab ja samas ka Eesti põhiseadus kaitseb.

Lisatud klausel, et leping puudutab eranditult riigipiiriga seonduvat, seisab õiguskantsleri hinnangul vastu ohule, et sõlmitavat lepingut tõlgendatakse Eesti Vabariigi tahte ja ühtlasi Eesti Vabariigi põhiseaduse vastaselt.